Helsingi tunnel toob laiema valiku õpipaiku ja kontserte

Tallinlase jaoks tähendab Helsingi tunnel muu hulgas suuremat turgu, laiemat valikut kultuurisündmusi ja õppimisvõimalusi, suuremal hulgal lennuühendusi ning võimalust olla osa Stockholmi ja Kopenhaageniga konkureerivast metropolist, kirjutab vandeadvokaat Paul Künnap.

Pilt: Scanpix

Helsingi tunnel toob laiema valiku õpipaiku ja kontserte

Paul Künnap, vandeadvokaat, Finest Bay Area Developmenti esindaja

Tallinlase jaoks tähendab Helsingi tunnel muu hulgas suuremat turgu, laiemat valikut kultuurisündmusi ja õppimisvõimalusi, suuremal hulgal lennuühendusi ning võimalust olla osa Stockholmi ja Kopenhaageniga konkureerivast metropolist, kirjutab vandeadvokaat Paul Künnap.

Virkko Lepassalu kirjutas 8. aprilli Pealinnas Tallinna-Helsingi tunneliprojektist. Tunneli kohta on tehtud tasuvusuuringud ning Eesti ja Soome valitsuse ühisistungil otsustati ühiselt, et tunnel on riikidele huvipakkuv projekt, millega tasub edasi töötada. Valitsused otsustasid ka, et tunneli ehitusel võib erarahastus olla viis, kuidas projektiga kiiresti edasi liikuda. Sõltumata sellest, kes tunnelit ehitama hakkab, on järgmine samm Eestis eriplaneeringu koostamine ja kehtestamine. Oluline on ka hoonestusloa menetluse algatamine, et Eesti ja Soome protsesse oleks võimalik ühildada.


Soomes on meie riigi eriplaneeringu kõige lähedasem vaste, Uusimaa regionaalne planeering, juba lõppjärgus. Tunnel on selles planeeringus sees, ehkki trassivaliku üle ilmselt tuleb veel arutelusid. Uusimaa regionaalne planeering on plaanis kehtestada käesoleva aasta lõpuks.


Tunneli tegemiseks teine tähtis protsess Soomes, keskkonnamõju hindamine, on tänaseks programmi avaliku väljapaneku faasis. Avalik arutelu on Soomes juba toimunud ning nüüd oodatakse huviliste kirjalikke seisukohti. Keskkonnamõju hindamine on Soomes plaanis läbi viia käesoleva aasta lõpuks või järgmise aasta esimeses kvartalis. Kusjuures Soomes on Vantaa lennujaamas kõik vajalikud planeeringud ja uuringud tehtud ning seal oleks võimalik ehitamisega juba sellel aastal pihta hakata.


Seega, tänane küsimus Eestile on, kas Soome ulatatud käsi vastu võtta ning oma menetlustega Soomele järele jõuda. Antud küsimus on Eesti ja Soome otsustada ning Euroopa Komisjon asjasse ei puutu. Soome on omalt poolt kõik vajalikud menetlused juba alustanud. Seega, planeeringute tegemata jätmine ei ole signaal Euroopa Komisjonile, kus tõenäoliselt ei ole kogu küsimust kunagi arutatudki, kuid on selge signaal Soomele.


Hoiame silmad lahti


Eesti ja Tallinna huvides on jätkata tunneliprojektiga nii, nagu valitsused ühisistungil otsustasid. Tallinlasele tähendab Helsingi tunnel muu hulgas suuremat turgu, laiemat valikut kultuurisündmusi ja õppimisvõimalusi, suuremal hulgal lennuühendusi ning võimalust olla osa Stockholmi ja Kopenhaageniga konkureerivast metropolist. Eriplaneeringuga ei otsustata, kes tunneli ehitab ja selle otsustamiseks on eraldi loamenetlused nii Soomes kui ka Eestis. Peter Vesterbacka juhitud Finest Bay Area Development on muidugi taotlemas ka õigust tunnel ehitada, ning praegu on see minu teada ainukene projekt, mille osas käib igapäevane töö ning millel on olemas rahastus uuringute ja projektide tegemiseks.


Ühe rahastusallikana on Vesterbacka projekt sõlminud Hiina kapitalil põhineva Touchstone Capital Partnersiga kavatsuste protokolli Hiina kapitali kaasamiseks tunneli ehituse rahastamisel. Me loomulikult mõistame Hiina kapitali kaasamisega tekkinud muresid. Oleme kindlasti nõus, et projekti tuleb teha avatud silmadega, teadvustades ka võimalikke poliitilisi riske.


Arendaja on maandanud neid riske näiteks sellega, et Hiina kapitalile jääb projektis vähemusosalus. Nimelt jaotub investeering omakapitali ja laenu vahel nii, et 4,5 miljardit eurot antakse omakapitali ning 10,5 miljardit eurot laenuna. Kui projekt edasi liigub, liitub sellega ka muid rahastajaid ning lõplike rahastajate koosseis saab olema märksa mitmekesisem. Kui tunnel valmis saab, on tõenäoline, et tunneliettevõte viiakse börsile.


Keskkonnanõuetes allahindlusi ei tee


Rahastajate isikust olulisem on, kuidas tunnelit tehakse. Tunnelit tuleb teha kooskõlas Eesti ja Soome seaduste ja nõuetega ning eriti keskkonnamõju vallas ei saa teha allahindlusi. Tunneli rajamine eeldab, et kõik vajalikud uuringud tehakse piisava põhjalikkusega.
Pealinna artikkel kahtles, kas tunnelisse reisijaid üldse lubatakse. Arendaja seisukohalt on reisijatevedu tunneli esmane eesmärk. Arenduse majandusloogika põhineb Helsingi ja Tallinna lennujaamade ühendamisel ning Soome lahte ehitatava asustatud tehissaare elanikel. Arendaja põhilised panused on seatud kaksiklinna tekkimisele. Kaubavedu on loomulikult ka oluline, kuid Rail Balticu ehitamine ja selle ajakava ei ole arendaja kätes ning seega sellega esimeses järgus arvestada ei saa. Võimalik Hiina kaupade vedu Arktika kaudu on kindlasti huvitav tulevikuperspektiiv, kuid raudtee ehitamine Kirkenesi võtab oluliselt kauem aega kui tunneliehitus.


Soovitame kõigil tunnelihuvilistel tutvuda tunneliprojekti keskkonnamõju hindamise programmiga, mida saab lugeda näiteks Soome keskkonnaametite ühiselt koduleheküljelt siit: https://www.ymparisto.fi/FinestBayAreaTallinnatunneliYVA. Soovitame ka laadida nutitelefonile alla tasuta tunnelirakenduse (tunnel app), mille kaudu on võimalik saada täiendavat teavet tunneliprojekti kohta ning osaleda Soome keskkonnamõju hindamise sisendiks kasutatavates küsitlustes. Tallinnas toimub Soome keskkonnamõju hindamise tutvustus 6. mail 2019.

Laadimine...Laadimine...