IDEE: Omavalitsused võiksid saada lisatulu ka maahinna pealt

"Meil on välja kujunenud n-ö tööomavalitsused, kuhu inimesed on sisse kirjutatud, ja puhkuseomavalitsused, milles nad lihtsalt omavad maad," kirjutab poliitik Janno Tults.

Pilt: Scanpix

IDEE: Omavalitsused võiksid saada lisatulu ka maahinna pealt

Janno Tults

"Meil on välja kujunenud n-ö tööomavalitsused, kuhu inimesed on sisse kirjutatud, ja puhkuseomavalitsused, milles nad lihtsalt omavad maad," kirjutab poliitik Janno Tults.

Jälgides meie maksusüsteemi ning retoorikat nüüd juba Mart Laari ja Siim Kallase ajast, võib öelda, et meie riik on mõeldud algusest peale vabaturumajanduslikuks, kus esikohal on pigem ettevõtlus ja isetegevus.


Senine variant koos uuendustega


Meil on välja kujunenud n-ö tööomavalitsused ja puhkuseomavalitsused. Ühte on palju inimesi sisse kirjutatud ja omatakse maad, teises lihtsalt omatakse maad. Mõlemas kohas vajab maa vähemalt juurdepääsuteid jm avalikus mõttes kriitilisi kommunikatsioone.


Seni on riik omavalitsusi rahastanud eelkõige sissekirjutatud inimeste kui lõpptarbijate arvu järgi tulumaksupõhiselt. Samuti on omavalitsused saanud tulu maamaksult ja kaude riigieelarve üldkuludest kodualuse maa maamaksu hüvitamisega.
Praeguse süsteemi järgi on tööomavalitsused märgatavalt suurema tulubaasiga, kui puhkuseomavalitsused.


Kuidas jätkata senisel eduteel, aga rahastada omavalitsusi sisulistest aspektidest lähtudes? Teisiti küsides – kuidas säilitada maksusüsteemi, mis on meile rikkuse toonud ja omavalitsustele tulu toob, ning katta samas tegeliku tarbimise kulutusi, sest tulude laekumine ja kulude tegemine oma proportsioonides ei toimu samades omavalitsustes? Tuleb välja, et väga palju polegi vaja muuta. Nüüdsest hakkaks riik ise kõigi maaomanike eest n-ö maamaksu maksma omavalitsustele mõeldud riigieelarve tuludest.


Sellest lahendusest võidavad ehk kõige vähem Tallinn, Viimsi ja Tartu, kuna neis on tiheasustus tipus. Aga ka Tallinn saab osa rahast, mis läheks Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe kui efektiivseimate arvelt ka Nõmme ja Pirita toetuseks, mis asuvad tiheasustuse madalamas otsas.


Ehitades tee ümber Mustamäe maja, on teenindatud sama palju elanikke, kui Nõmmel terve kvartalit ümbritseva teega. Selge, kumba on soodsam ehitada. Rahastada tuleks seetõttu teekilomeetreid ja maapindala arvestades, nii saab ka riigimaadele, näiteks RMK puhkealadele ligi.


Maa kui väärtus


Arvesse tuleb ka võtta kehtestatud teekvaliteedi normi – kas see on asfalt- või kruusatee, omavalitsus võib alati teha parema tee, kui norm ette näeb. Täpsemalt võiks rahastada maahinnast lähtudes. Tallinnas on maa väärtuslikum, see väljendub kaudselt ka enamas hulgas teekilomeetrites sama pindalaühiku kohta, nii et tasakaal peaks ilusti tekkima.


Lõppkokkuvõttes pole midagi vaja väga muuta, üksnes kaotada täiesti ära maamaks ning rahastada maale ligipääsu jm kriitiliselt avalikku panust riigieelarvest omavalitsustele. Sellega säilitame me edukaks saamise võimaluse ka järgmistele ettevõtjatele ja ettevõtlikele.

Laadimine...Laadimine...