Indrek Neivelt: kogumispensionist kaotasid nii töötajad kui ka pensionärid

Need, kes usuvad palkade kiire kasvu jätkumist, ei peaks jääma teise sambasse raha koguma. Need, kes ei usu, et meie palgad võiksid kunagi Soome tasemele jõuda, need peaksid jääma teise samba juurde, kirjutab Indrek Neivelt ERR-i kodulehel avaldatud arvamusloos tagasisides Eesti Panga pensionireformi analüüsile.

Pilt: Scanpix

Indrek Neivelt: kogumispensionist kaotasid nii töötajad kui ka pensionärid (1)

Indrek Neivelt

Need, kes usuvad palkade kiire kasvu jätkumist, ei peaks jääma teise sambasse raha koguma. Need, kes ei usu, et meie palgad võiksid kunagi Soome tasemele jõuda, need peaksid jääma teise samba juurde, kirjutab Indrek Neivelt ERR-i kodulehel avaldatud arvamusloos tagasisides Eesti Panga pensionireformi analüüsile.

Esiteks. Alustuseks tuleks teha analüüs eelmisele pensionireformile ja arvutada välja:

  1. Kui palju on praegused pensionärid saanud väiksemat pensioni võrreldes sellega, kui poleks reformi olnud.
  2. Kui palju on tänu väiksemale tarbimisele meie majandus väiksem.
  3. Kui suur osa pensionikogujatest on olnud kaotajad ja kui suur osa võitjad.

Ehk et vajalik on teha täna kehtiva süsteemi täielik analüüs.

Teiseks. Eesti Pank näitab oma eeldustega, et järgmised kakskümmend aastat on enamikele inimestest kasulikum esimene sammas üksinda. Mitte esimene ja teine sammas kokku.​

Meil ongi liiga palju fonde

Eesti Pank avalikustas eelmisel nädalal oma analüüsi kavandatava pensionireformi kohta. Tähtsamaks uudiseks oli fakt, et kuni viiel fondil võivad tekkida raskused oma varade müümisega, kui kliendid peaksid raha massiliselt välja võtma.

Sellega tuleks seaduseandjal arvestada ja fondide ühinemine võiks olla võimalikult lihtne. Sest, olgem ausad, meil ongi liiga palju fonde ja nende ühinemine oleks väga hea.

Analüüsis olid välja toodud ka võimalikud mõjud majanduskasvule ja väidetavalt pidavat raha väljavõtmine tegema majanduskasvu heitlikumaks.

See ju loomulik, sest kui ikkagi kolm-neli protsenti SKT-st tuleb tarbimisse, siis mingi mõju sellel on. Samal ajal oleks Eesti Panga graafiku juures vaja välja tuua ka eeldused. Ma üritasin erinevaid stsenaariume läbi mängida ja nii järske liikumisi ei saanud. Seepärast oleks huvitav näha algandmeid.

"Iga juhul olen nõus Eesti Pangaga, kui nad arvavad, et heitlik majanduskasv ei ole hea."

Tuleks ausalt tunnistada, et majanduskasvu kõikumine paar protsenti inimest ei mõjuta. See ei ole tuntav. Inimene tunnetab oma palga tõusu või langust, mitte majanduskasvu. Ja majanduskasvu mõjutajaid on meie kiiresti muutuvas maailmas palju. Väike kõikumine võib suuremat kõikumist võimendada, aga võib ka tasandada. Seda me praegu ennustada ei oska. Iga juhul olen nõus Eesti Pangaga, kui nad arvavad, et heitlik majanduskasv ei ole hea.

Vajame kõigepealt eelmise pensionireformi analüüsi

Eesti Pank ütles, et peamine raport tuleb hiljem. Ootame huviga, et sealt ka tõsisemat analüüsi tuleb.

Ma nõustun nendega, kes ütlevad, et vaja on rohkem analüüsida. Minu arvates peaks kas Eesti Pank või rahandusministeerium alustuseks tegema analüüsi meie sajandialguse pensionireformi kohta. Saaksime teada, missugune on olnud selle reformi mõju erinevatele inimrühmadele ja majandusele tervikuna.

Kui vaatame suurt pilti, siis reformi tulemusel sai igaüks viiendiku oma edasisest pensionikassa maksest enda nimel investeerida ja ta lisas sellele iga kuu kaks protsenti oma palgast. Ehk me privatiseerisime osa oma sotsiaalmaksust.

Vormiliselt toimus sotsiaalmaksu vähenemine, aga palgasaaja seda ei tundnud. Palk vähenes kahe protsendi võrra, kuid kiires palgakasvus oli see märkamatu. Selle viiendiku võrra hakkasid pensionärid väiksemat pensionit saama.

Osaliselt on seda üritatud eelarvest kompenseerida, aga mitte igal aastal ja mitte täies ulatuses. Seepärast on pensionid olnud väiksemad ja väiksem on olnud ka tarbimine ning seeläbi on väiksem olnud kogu majandus.

Loodame, et Eesti Pank arvutab välja ka selle, kui palju Eesti majandus väiksemate pensionite tõttu ja välja viidud raha tõttu väiksem on. Ma arvan, et kõik, mis jääb viie ja kaheteistkümne protsendi vahele, on võimalik ära tõestada. Aga huvitav oleks see analüüs sellegipoolest.

Kindlasti jäid selle reformi tulemusel kaotajateks pensionärid, kelle pensionid on olnud madalamad kui need oleksid võinud olla. Aga ka enamikul raha kogujatest pole paremini läinud. Need arvutused võiks kogu süsteemi ja erinevate tulugruppide kohta eraldi ära teha. Siis saaksid kõik aru, et süsteemi on vaja muuta. Ja samuti saaks selgeks, kelle jaoks see eelmine reform edukas oli.

Loodame, et ka selle analüüsiga lähiajal ühele poole saadakse.

Tulevikust

Vaatame Eesti Panga pensionimudelit.

 
Eesti Panga pensionimudel. Autor/allikas: Eesti Pank

 

Kui pressikonverentsilt jäi kõlama selline pessimisminoot, siis eeldused on Eesti Pangal majanduskasvu osas optimistlikud. Tabelist saame teada, et juba kahekümne aasta pärast on meie tööjõu tootlikkus 95 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Eesti Pank usub, et meie tootlikkus ja selle läbi ka palgad kasvavad kiiremini Euroopa keskmisest ja aastal 2040 oleme peaaegu Euroopa keskmised. Soome palkadele jääme veel alla, aga enam mitte palju.

Minu hinnang on väga sarnane Eesti Panga omale. Arvan samuti, et meie majandus kasvab vähemalt järgmised viisteist-kakskümmend aastat Euroopa keskmisest kiiremini ja me jõuame umbes keskmisele tasemele.

Miks see prognoos tähtis on?

Tabelist saame teada, et keskmiselt on järgmised kuuskümmend aastat pensionifondi netotootlus 4,5 protsenti aastas. Arvestades prognoositavat palgakasvu, mis on suurem kui 4,5 protsenti.

Sisuliselt näitab Eesti Pank oma eeldustega, et järgmised kakskümmend aastat on enamikule inimestest kasulikum esimene sammas üksinda. Mitte esimene ja teine sammas kokku. Arvestades prognoosi, oleks kasulik teisest sambast vähemalt kahekümneks aastaks loobuda.

Missugune tulevik meid ees ootab, seda me ei tea. Aga me saame oletada. Need, kes usuvad palkade kiire kasvu jätkumist, ei peaks jääma teise sambasse raha koguma. Need, kes ei usu palkade konvergentsi ehk seda, et meie palgad võiksid kunagi Soome tasemele jõuda, need peaksid jääma teise samba juurde.

Ja meil ei ole mõtet väga pikalt tuleviku üle vaielda. Las inimene ise otsustab. Sest tulevikustsenaariumides ei ole võimalik kahjuks kokku leppida. See on usu küsimus.

Selles mõttes on pensionireform mitte ainult liberaalne, vaid ka demokraatlik. Reform paneb inimesele suurema vastutuse oma tuleviku suhtes.

Igal juhul ootan huviga Eesti Panga lõplikku analüüsi.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...