Indrek Neivelt: vähem regulatsioone on rohkem vabadust ja rohkem vastutust

Panganduseksperdi Indrek Neivelti sõnul tuleks kasu, kui riigikogulased ja ministeeriumid võtaksid aastaks ajaks uute seaduste tegemisest pausi.  " Samamoodi jätkates tundub meile 10 aasta pärast juba normaalne, et kassi pidamiseks tuleb oma kodu loomaaiana arvele võtta," sõnas Neivelt.

Pilt: Scanpix

Indrek Neivelt: vähem regulatsioone on rohkem vabadust ja rohkem vastutust

Toimetaja: Triin Oja

Panganduseksperdi Indrek Neivelti sõnul tuleks kasu, kui riigikogulased ja ministeeriumid võtaksid aastaks ajaks uute seaduste tegemisest pausi.  " Samamoodi jätkates tundub meile 10 aasta pärast juba normaalne, et kassi pidamiseks tuleb oma kodu loomaaiana arvele võtta," sõnas Neivelt.

Pangandusekspert Indrek Neivelt nentis Vikerraadio "Päevakommentaaris", et elu Eestis kipub olema ülereguleeritud. "Viimaseks näiteks oli lugu Viikingite küla lambast, kelle toidu- ja veterinaaramet soovitas ära peita, või oleks pidanud keskus end registreerima loomaaiana," kirjeldas Neivelt. "See lugu paneb oma absurdsuses muidugi naerma aga palju väiksemaid rumalusi me enam isegi ei märka."

"Me lihtsalt täidame neid ja vaikselt ohkame, kui uusi regulatsioone näeme," lisas ta.

Probleem seisneb Neivelti sõnul valija ootustes. "Läbi meedia on meile juba paarkümmend aastat pähe taotud, et riigikogus tehakse vähe tööd ja suvepuhkus on liiga pikk. Kuidas saab olla nii, et tööd tehakse vähe aga tulemuseks on see, et midagi on liiga palju?" küsis Neivelt. "Kui on liiga palju seadusi, siis on ju liiga palju tööd tehtud. Või kui usume, et riigikogu liikmed teevad vähe tööd, siis me justkui ootame, et nad meie elu veelgi enam reguleeriksid."

Ka ministeeriumite tööd hinnatakse Neivelti sõnul reformide ja uute seaduste järgi. "Kas keegi kujutab ette, et minister kuulutab detsembris, et selle aasta ainukeseks saavutuseks oli mingite seadusepügalate tühistamine?" küsis Neivelt lisades, et ka Euroopa Liit panustab üha suurenevasse reeglite ja bürokraatia rägastikku.

"Meie valijatena ootame ministeeriumitelt ja riigikogult uute seaduste tegemist - nii nagu 90ndatel ja uue sajandi algul. Läbi ajakirjanduse järgmine pingsalt regulatsioonide täitmist," rääkis Neivelt. "Ametnikud saavad väga hästi aru, kui regulatsioon on rumal aga kui nad selle järgi elavad, siis ei saa neile keegi midagi ette heita. See on meie ühiskonna tellimus."

Probleemi lahendamiseks pakub Neivelt ametnike arvu kärpimise asemel välja rutiini murdmist. "Masinavärki saab peatada ainult suure muutusega," ütles ta. "Mis oleks, kui riigikogu võtaks kuni uute valimisteni vastu ainult järgmise aasta eelarve, mitte midagi muud. Oleks selline järelemõtlemise aeg."

"Samal ajal võtaksid pooled, või esialgu kolmandik ministeeriumi töötajad nn sabati-aasta - palka nad saaksid aga tööl ei peaks käima. Nad saaksid oma elu üle järele mõelda ja pärast valimisi tuleksid nad tagasi värskema pilguga või leiaksid selleks ajaks uue töökoha," jätkas Neivelt, kelle sõnul saaksid järelemõtlemiseks aega ka ministeeriumite juhid.

"Poliitikud saaksid keskenduda valimiskampaaniale ja räägiksid loodetavasti suurematest teemadest. Arvan, et see oleks kasulik aeg meie riigile," lisas Neivelt.

"Vähem on rohkem. Vähem regulatsioone on rohkem vabadust ja rohkem vastutust. Samamoodi jätkates tundub meile 10 aasta pärast juba normaalne, et kassi pidamiseks tuleb oma kodu loomaaiana arvele võtta," lõpetas ta.

Laadimine...Laadimine...