E-valimiste põhiprobleem mitte see, et keegi võiks väljastpoolt süsteemi rünnata, vaid see, et serveri haldaja võib teha kõike, mida ta ise tahab, ja sellele puudub kontroll, sõnas IT spetsialist Tarmo Kaldma. "Mina tahaks pigem seda, et see tehtaks näiliselt vähemalt korrektseks, aga praegusel juhul ta ka ei näi korrektsena ja liiga palju on seal segast," ütles Kaldma.

Kui praegu saab elektrooniliselt hääletada kümnendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva, siis uue eelnõu järgi e-hääletada kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva.

IT spetsialisti Tarmo Kaldma sõnul toimib infosüsteem kiirelt ja e-valimiste põhiprobleem ei ole mitte see, et keegi võiks väljastpoolt süsteemi rünnata, vaid see, et serveri haldaja võib teha kõike, mida ta ise tahab, ja sellele puudub kontroll.

“Mul ei ole usku, et see server oleks erapooletult hallatud,” ütles Kaldma.

Turvalisuse tõstmiseks peaks Kaldma sõnul uurima, mis moodi on tarkvara ehitatud, sest hiljem ei ole süsteemis midagi näha ja tavaliselt tekivad probleemid juba tarkvara ehitamise ajal.

“Tagauksed ja deemonid ehitatakse ju süsteemi sisse,” märkis Kaldma.

Kaldma lisas, et kurb oleks ka see, kui valimised peaksid vaid paberile üle minema.”Mina tahaks pigem seda, et see tehtaks näiliselt vähemalt korrektseks, aga praegusel juhul ta ka ei näi korrektsena ja liiga palju on seal segast ,” selgitas Kaldma.

Kaldma sõnul peaks usaldusväärsuse tõstmiseks võtma kogu olukorra tugevalt kontrolli alla ja selgitama, kuidas tarkvara täpsemalt tehakse.

Valitsus toetas riigikogu Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonide algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lühendab e-valimise aega.

Eelnõu ühtlustab valimisjaoskonnas eelhääletamise elektroonilise hääletamise ajad, seni oli viimane neist pikem. Samas leidis valitsus, et täiendavalt tuleb justiitsministeeriumi ja õiguskantslerit kaasates kaaluda, kas kaotada maakonnakeskustes eelhääletamise võimalus, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõuga soovitakse ühtlustada valimisseadustes eelhääletamiste perioodi, olenemata sellest, kas eelhääletamine toimub elektrooniliselt või elukohajärgses valimisjaoskonnas. Eelnõu näeb ette, et eelhääletamine toimub kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva, sõltumata hääletamise läbiviimise viisist.

Poliitanalüütik Ahto Lobjakas on varem öelnud, et lühemad e-valimised vähendaksid võimalust valijaid otsuse tegemisel reklaamiga mõjutada.
“Mulle see loogika meeldib, et see aeg tuua võimalikult kitsaks, et inimesed valiksid samalt pinnalt,” on öelnud kolumnist Ahto Lobjakas saates “Olukorrast riigis”. Lühendatud valimisperiood jätaks Lobjaka hinnangul vähem aega ka agressiivseks valimisreklaamiks.

Kehtiva seaduse järgi saab eelhääletada kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva. Elektrooniliselt saab hääletada kümnendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva ning maakonna valimisjuhi poolt määratud valimisjaoskonnas hääletada kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva.