Juhtkiri: abikäsi haigetele

Viimasel ajal on meie tervishoiurindelt kuulda häid sõnumeid. Abilinnapead Taavi Aas ja Merike Martinson on lubanud, et Tallinna haiglad saavad südamearstide järjekordade vähendamiseks lisaraha.

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: abikäsi haigetele

Ivo Karlep

Viimasel ajal on meie tervishoiurindelt kuulda häid sõnumeid. Abilinnapead Taavi Aas ja Merike Martinson on lubanud, et Tallinna haiglad saavad südamearstide järjekordade vähendamiseks lisaraha.

Kuna Eestis põhjustavad endiselt kõige enam surmasid vereringeelundite haigused ja ligi pooled surmajuhtumitest on sellega seotud, siis on see väga tänuväärne. See kõlab hästi kokku ka valitsuse kursiga hakata otsustavalt parandama rahva tervist, andes neljal järgmisel aastal tervishoiule 215 miljonit eurot lisaraha. Viie aasta jooksul saab tervishoid aga kokku natuke rohkem kui 300 miljonit eurot, lubas peaminister Jüri Ratas. Eesmärk on muuta arstiabi kättesaadavaks kõigile. Ühtlasi hakkab haigekassa korraldama mitmeid seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid.

Mõned päevad tagasi kiitis valitsus lisaks heaks uue ravimihüvitise korra. Uus süsteem vähendab retseptiravimitele palju raha kulutavate inimeste väljaminekuid oluliselt ja on patsiendile lihtsam. Enam ei pea ise midagi arvutama ega nägema vaeva millegi tõestamisega.. Soodustus rakendub automaatselt apteegis ravimi ostmisel. Patsient maksab juba apteegis vähem ja vahe tasub apteegile haigekassa. Nüüd hakkame nägema e-riigi võlusid ka meie rahakotis. Kui enne võisime rääkida sakslastele, et retsepti uuendamiseks on meil vaja ainult helistada perearstile ja siis minna ID-kaardiga apteeki, ja nad ei uskunud, siis nüüd võime lisada, et me hakkame selle nalja eest ka vähem maksma. See tunduks meie euroliidu sõpradele, kellel kõik läheb iga päev kallimaks, juba puhta ulmena.

Hüvitis suureneb kulutuste kasvades. Peaminister Jüri Ratase sõnul maksab riik ravimisoodustuseks lisaks igal aastal kolm miljonit eurot. Lisaks hakkab riik tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest ravikindlustust, mis jõuab 2022. aastaks 13%-ni pensionist.

Näiteks eakad inimesed, kes ravimeid kõige rohkem vajavad, kuid kellel sissetulek sageli kõige väiksem, on seda ammugi oodanud. Eakate inimeste ravimiportsud võivad kuhjuda ea edenedes väga kõrgeks, samas kui auk rahakotis käriseb seeläbi üha suuremaks. Tihti kulub pensionäril ravimitele aastas lausa ühe kuu pensioni summa. Seega on eakas inimene keerulise dilemma ees, kas osta vajalik ravim või hoopis toitu, kuigi tervise jaoks on vaja mõlemat.

On kiiduväärt, et riik on viimaks seda märganud ja seenioridele abikäe ulatab. See tähendab ka kindlasti, et järgmisest aastast, mil uus kord rakendub, ei jää vajalikud ravimid võtmata ja eakad saavad kauem oma lähedaste rõõmuks parema tervise juures püsida. Kuid ennekõike peab igaüks hoolitsema oma tervise eest ka ilma ravimiteta. Iga päev paras ports kõndimist ja värskes õhus viibimist lükkab tervisehädad edasi ja muudab need kergemaks.

Laadimine...Laadimine...