Juhtkiri: anname kesklinna inimestele tagasi

"Tallinngi on teinud suurema osa vanalinnast vaid jalakäijate alaks ning ehitanud Viru ja Harju tänava selle nimel ümber. Samuti andis linn mõne aasta eest Vabaduse väljaku inimestele tagasi ja seal enne laiutanud autod kolisid maa alla," kirjutab tegevtoimetaja Oliver Õunmaa.

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: anname kesklinna inimestele tagasi

Oliver Õunmaa

"Tallinngi on teinud suurema osa vanalinnast vaid jalakäijate alaks ning ehitanud Viru ja Harju tänava selle nimel ümber. Samuti andis linn mõne aasta eest Vabaduse väljaku inimestele tagasi ja seal enne laiutanud autod kolisid maa alla," kirjutab tegevtoimetaja Oliver Õunmaa.

Vanade Euroopa riikide linnades on jalakäijate tänavad väga popid. Seal veedavad inimesed aega tänavakohvikutes, saavad kokku sõpradega ning käivad ostlemas arvukates poodides. Tallinngi on teinud suurema osa vanalinnast vaid jalakäijate alaks ning ehitanud Viru ja Harju tänava selle nimel ümber. Samuti andis linn mõne aasta eest Vabaduse väljaku inimestele tagasi ja seal enne laiutanud autod kolisid maa alla.

Võib kiita ka tublisid eraarendajaid. Praegu laieneb Rotermanni kvartal, mis koosnebki puhtalt jalakäijatele mõeldud poetänavatest. Autod pargivad kvartali lähedal maa all. Ka kaubamaja omanikud teevad linnaplaneerijatega ja –arendajatega koostööd, üks põhilisi ideid on kaubamaja ümbruse autoliiklus ja parkimine hoopis maa alla kolida.

Hiljutisel linnafoorumil oli selle poolt ka tegevlinnapea Taavi Aas, kes leidis, et las tänavad, rohelus ja värske õhk jäävad inimestele. Seda põhimõtet arvestab ka varsti ehitama hakatav Tallinna uus peatänav, kus esimese sõnaõiguse saavad jalakäijad, ratturid ja ühistransport ning autod peavad joonduma nende järgi. Rahvarohke südalinn pole autodele õige koht.

Samas peaks hoopis rohkem tähelepanu pöörama ratturitele. Tallinnas on praegu ligi 300 km rattateid ning pikapeale tahab linn teist sama palju veel juurde ehitada.

See, et mööda mereäärt saaks Piritalt Rocca al Maresse sõita ja vastupidi, on olnud linna kauane unistus, mida nüüd rohelised millegipärast Reidi teed kohtusse kaevates torpedeerivad. Autovabam kesklinn tähendab ühtlasi ka korralikumaid ja suuremal arvul rattateid linna südames.

Linnafoorumil räägiti ka, et mitte ainult tänavad ei pea olema inimestele mugavad ja hästi kättesaadavad. Arhitekt Andres Sevtšuk Harvardi Ülikoolist lisas näiteks, et kuigi linn on ehitanud peredele taskukohaste hindadega üürimaju, võiksid nii talitada ka eraarendajad.

Abi oleks näiteks seadusest, mis käsiks igal arendajal ehitada teatud arvul soodsa hinnaga kortereid. Üürihinnad koos kommunaalkuludega ei tohiks Sevtšuki arvates ületada kolmandikku pere sissetulekust. Paraku praegu see üüriturul nii on.

Laadimine...Laadimine...