JUHTKIRI: Ärme pane lastele pidureid

Kui mu esimene laps läks kahe ja pooleselt lasteaeda, olid tal kõik tähed sulaselged. "Rohelise"  emana eeldasin, et ka lasteaias jätkub lapse arendamine sama hoogsas tempos. Ent ühel lasteaia üritusel kuulsin umbes midagi sellist: "Te kõik arvate, et teie lapsed on geeniused – aga meie õpetame neile esmalt lihtsaid asju nagu pepu pühkimine." See kõlas kahjuks nii, nagu oleks alumine ots tähtsam kui ülemine.

Pilt: Scanpix

JUHTKIRI: Ärme pane lastele pidureid

Maarja-Liis Arujärv

Kui mu esimene laps läks kahe ja pooleselt lasteaeda, olid tal kõik tähed sulaselged. "Rohelise"  emana eeldasin, et ka lasteaias jätkub lapse arendamine sama hoogsas tempos. Ent ühel lasteaia üritusel kuulsin umbes midagi sellist: "Te kõik arvate, et teie lapsed on geeniused – aga meie õpetame neile esmalt lihtsaid asju nagu pepu pühkimine." See kõlas kahjuks nii, nagu oleks alumine ots tähtsam kui ülemine.

Loomulikult pakkus lasteaed ilmselt Eesti keskmist õpet, eks nad seal joonistasid, voltisid ja tegid palju muud põnevat. Ja kuna kodust saadud põhi oli nii tugev, siis õppis ta niikuinii peagi mühinal pakse raamatuid lugema. Aga ikkagi panin ta eelkooli, sest polnud kindel, kas lasteaia õpe kindlustab koolis suurepärase toimetuleku. Kuigi tegelikult ei peaks eelkool lasteaia kõrvalt üldse hädavajalik olema. Lasteaed ongi ju haridusasutus, mitte laste n-ö hoiukoht.


Seepärast on mul väga hea meel, kui haridusministeerium võtab sihiks lasteaedade ja koolide õppekavade ühtlustamise. Ajaleht Pealinn kirjutas näiteks juba aastaid tagasi põhjaliku loo sellest, kuidas Eesti haridussüsteem lasteaialaste õpivõimeid alahindab. Näiteks koolieelsete lasteasutuste õppekavas nõutakse õpetajalt vaid seda, et ta suudaks lastele selgeks õpetada tähed ja ühe-kahesilbiliste sõnade kokkuveerimise. Samas selgus aastaid tagasi Tallinnas viie kooli najal tehtud uuringust, et 38 vastanud õpetajast vaid üks leidis, et kooli tulles piisas paarisilbiliste sõnade veerimisest. Koolid ootavad esimeste klasside lastelt tänapäeval palju rohkem, kui lasteaed pakub. Näiteks matemaatikas peab laps esimeses klassis tekstiülesandest aru saama ehk et vaevu tähti veeriv laps jääb esimeses klassis selgelt hätta.


Küsimus on ka selles, et laste hinnaline õpiaeg ja õpihuvi raisatakse ära. Lapsed suudavad mängulise metoodikaga juba 4-5-aastaselt omandama uskumatu hulga teadmisi. Kõik ei pea õppima täpselt samas tempos, kuid lastel peab olema võimalus lasteaiast palju rohkem tarkust ammutada kui seni. Laps peaks kogu kooliteeks vajaliku õppe saama lasteaiast, mitte minema pärast pikka lasteaiapäeva veel kuhugi õppima.


Kui muidu tahame olla esimesed, siis ärme pane ka oma laste arengule pidureid.

Laadimine...Laadimine...