JUHTKIRI: Eesti tegelik välisminister

Kui me räägime Helsingi-Tallinna tunnelis kihutama hakkavatest kiirrongidest, tuleks kõigepealt mõelda, kas need ei vii meid mitte põhjasuuna asemel itta.

Pilt: Scanpix

JUHTKIRI: Eesti tegelik välisminister

Virkko Lepassalu

Kui me räägime Helsingi-Tallinna tunnelis kihutama hakkavatest kiirrongidest, tuleks kõigepealt mõelda, kas need ei vii meid mitte põhjasuuna asemel itta.

15 mld eurot, mille Hiina fond kavatseb tunnelisse Peter Vesterbacka ettevõttele antava laenuna panustada, muudab pärast hiigelehituse valmimist linnade elu põhjalikult. Laevaga sõidu asemel Helsingisse nagu trammiga kesklinnast Koplisse.


Hiigelsumma näitab, et Hiinal on kindel plaan kasutada tunnelit globaalselt ehk uue Siiditee osana. Seda eeldusel, et tunneli jätkuna hakkab tööle Rail Baltic. Optimistid räägivad hiigelhüppest kahe linna arengus. Pessimistlikumad ütlevad, et mõjualasid ei allutata endile enam ammu pommide, vaid raha ja andmemahtudega, mis tuleb sõjapidamisest märksa ohutum, turvalisem, odavam ning tsiviliseeritum.


Umbes 40 aastat tagasi, Aafrikas samuti raudtee kaudu enda mõjuvälja kehtestades said Hiina sealsed liitlased tagastamatu abina valitsushooneid, spordirajatisi jpm. Vaevalt et neid hakatakse pakkuma Eestile, ega ka jõukale Soomele. Küll aga saame edaspidi küllaga stipendiume, kultuurivahetust ja -programme, festivale, karnevale, kogemusvahetusreise jne. Hiina kaubast ja tööjõust rääkimata.


Venemaa puhul, kellega on meil head suhted ehk vaid kultuurivallas, nimetavad julgeolekueksperdid seda kõike hoiatavalt pehmeks jõuks. Kuidas peaks Eesti  kui kommunismiohvri kuvandiga riik suhtuma Hiina sõprusse? Millise jõuna vastavad "struktuurid" seda kavatsevad defineerida? Kas valida Euroopa Komisjoni pigem Hiina kapitali tõrjuv pool? Või tunneliehitusega rahumeeli kaasa minna? Need on küsimused, mis ühe esimese tõsisema proovikivina uue valitsuse teele on veerenud. Mingit ühtset Hiina-poliitikat ei suuda nõrgenev euroliit küll juba praegu ajada.


Tunnel on muidugi meeletu arenguhüpe ja viib kiusatusse see ära kasutada. Sisuliselt on Eesti tulevikusuundumused sõltuvad, kui head on Peter Vesterbacka juristid seoses tunneli rahastuse "paktiga". Meil ei jää muud üle kui uskuda Peteri juttu, et jäme ots jääb tunnelis ikkagi kohalike kätte ja hiinlastele lihtsalt tasutakse laen.


Seega tehakse rohkem Eesti välispoliitikat praegu Vesterbacka kontoris kui meie välisministeeriumis. Head usku lisavad Soome Talvesõja-aegse välisministri Väino Tanneri memuaarid, mida äsja lugesin: loodetavasti on soomlastes toonane sisu enda huvid kaitsmine kombineerituna läbirääkimisoskusega veel alles. Pole küll sõda, aga siiski.


Ehk kaitsevad nad ka Eesti huvid ära: meil endil on rohkem tegemist Ruuben Kaalepi isikuga.

Laadimine...Laadimine...