Juhtkiri: jätkem koolid poliitikast eemale

Meil kõigil on meeles, kuidas peamiselt poliitilistest kirgedest laetuna võitles teatud seltskond Gustav Adolfi gümnaasiumi uue hoone vastu. Nüüd, mil Eesti kõige uhkem koolimaja on juba mitmendat kuud käigus ja valimisedki ammu möödas, pole eriti kellelgi enam midagi öelda.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Juhtkiri: jätkem koolid poliitikast eemale

Ivo Karlep

Meil kõigil on meeles, kuidas peamiselt poliitilistest kirgedest laetuna võitles teatud seltskond Gustav Adolfi gümnaasiumi uue hoone vastu. Nüüd, mil Eesti kõige uhkem koolimaja on juba mitmendat kuud käigus ja valimisedki ammu möödas, pole eriti kellelgi enam midagi öelda.

 See, mis selles majas toimub, on eeskujuks kogu riigile, kuidas üks tänapäevane kool peab välja nägema. Ja kiita tuleb raudsete närvidega koolijuhti Hendrik Agurit, kes ei löönud vedelaks, vaid võitles oma väärika ajalooga kooli tänapäevastamise eest lõpuni. Nüüd, mil algklasside ruumimured on murtud, saab ka gümnaasiumiõpe kergemalt hingata.

Hinnatud kooli poole kiikavad ka paljud Nõmme poisid-tüdrukud, kes õpivad praegu Pääsküla koolis, mis muudetakse peagi põhikooliks. Pääsküla gümnaasiumil ei ole pikka ajalugu ja ta ei jõudnud saada nii nõutud haridustempliks nagu Gustav Adolfi gümnaasium ja teised kesklinna hinnatud koolid. Nii kuivas ka selle kooli gümnaasiumiosa kokku ning sinna jäi ainult 87 õpilast, ehkki normid näevad ette palju suuremat gümnasistide hulka. Seepärast otsustaski Tallinna volikogu õpilasomavalitsuse arvamust arvesse võttes, et edaspidi jätkab Pääsküla kool põhikoolina. Küllap saadi aru, et lähedal asuvas Nõmme gümnaasiumis saab anda gümnasistidele paremat haridust.

Kuid põhikoolis on lood teisiti. Nõmme on kasvav linnaosa, kus lapsi tuleb iga aastaga juurde. Sealsed põhikoolid on üle koormatud ning mõistlik oleks õpilasi koolide vahel jagada nii, et nad saaksid kõik hommikupoole koolis käia. Nii ongi Pääsküla gümnaasiumi põhikooliks muutmine mõistlik. Linna hariduspoliitika peab järgima elanike tahet. Kui ühes koolis jääb kõrgemas astmes õppureid nii väheks, et seda kooliosa pole mõtet pidada, siis tuleb see kinni panna. Pääsküla gümnaasiumi puhul niimoodi ka talitati, ja seda ilma igasuguse poliitikata. Küll aga püüavad mõned poliitilised tuuleveskitega võitlejad Gustav Adolfi gümnaasiumi vastase sõjakäigu luhtumise järel leida uusi rünnakuobjekte. Ja nad leidsidki selle, rääkides Pääsküla koolist.

On kurb, et poliitmängu mässitakse koolid ja neis õppivad lapsed.

Laadimine...Laadimine...