Juhtkiri: kliima soojenemise lahendus peitub linnades

Norra on alustanud tõeliselt tähelepanuväärse eksperimendiga, mida teised Euroopa linnad ilmselt suure huviga jälgivad. 1,7 km2 suurune ala on otsustatud kuulutada autovabaks.

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: kliima soojenemise lahendus peitub linnades (1)

Maarja-Liis Arujärv

Norra on alustanud tõeliselt tähelepanuväärse eksperimendiga, mida teised Euroopa linnad ilmselt suure huviga jälgivad. 1,7 km2 suurune ala on otsustatud kuulutada autovabaks.

 Juba praegu on kolmandik autodest, mis Oslos müüakse, elektriautod. Rohkem kui pooled Norra pealinna elanikest aga kasutavad tööle minekuks ühistransporti.

See on laiem taust, miks valiti äsja Essenis 2019. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks Norra pealinn Oslo. Tallinn on siiski samuti suuri edusamme teinud: pääseti koguni viie finalisti hulka. Seda olukorras, kus tuleb võistelda märksa rikkamate ühiskondadega.

Oslo linnapea Raymond Johanseni sõnul käib igas linnas armutu võitlus ruumi pärast. "Aga kuna linnad on suurimad saastajad, siis lasub neil ka suur vastutus, et olla teerajajad keskkonna hoidmisel. Linnad on nii probleem kui ka lahendus kliima soojenemise peatamisel," ütleb linnapea.

Norras on aastast 2020 diiselautod keelatud. Oslo aga muutub samast aastast ka bensiini ehk üldse fossiilkütuse vabaks linnaks. Samuti pakub Oslo elanikele toetust elektrijalgrataste ostuks – praegu näiteks suuremate puhul, millega saab vedada nii lapsi kui ka suuremat kogust kaupa.

Oslo esitles Essenis toimunud rohelise pealinna valimise üritusel oma tulemusi: 40% linlastest taaskasutab jäätmeid ja 37% kasutab ühistransporti. Tallinna vastavad numbrid on muide palju kõrgemad. Tallinlastest sorteerib prügi 46,5%, me oleme selles Euroopa Komisjoni hinnangul Euroopas teisel kohal Ljubljana järel. Tallinnas läheb ümbertöötlemisele 90% prügist. 62% tallinlastest kasutab ühistransporti. Seega liigume rohelise pealinna tiitlile üha lähemale.

"Meie eesmärk on rohelisem Oslo, kus on ruumi kõigile ja inimesed on justkui linnavennad, kes kõike jagavad," lausub Oslo linnapea Raymond Johansen. "Linna rohelisemaks muutmine tähendab panna inimesed esikohale. Me ei saa lubada endale ebapopulaarsust. Ainult avatus ja julgus teeb meid efektiivseks. Keskkonnahoiu eest ei vastuta keegi teine mingil teisel ajal."

Neid võib pidada kuldseteks sõnadeks, ehkki ei maksa samas unustada, et Norra ühiskonna heaolu põhineb suuresti naftal. Seega on Norra järgmiseks ülesandeks maailmale näidata, et fossiilkütuste vaba elu on võimalik ka sellises riigis, mis suures osas on neist suurtest kütustest elatunud. Peame alustama rohelise nihkega, et luua rohkem rohelisi töökohti. Kriitikat jagus linnapeal ka USA presidendi Donald Trumpi aadressil, kes on otsustanud taganeda Pariisi kliimaleppest: ta nimetab Trumpi poliitikat otsesõnu piinlikuks. Ilmselt jagunebki maailm edaspidi kaheks: need kes panustavad homsesse ja rohelistesse tehnoloogiatesse, ja need, kes käega löövad, jäädes pidama eilsesse päeva.

Eestil tasuks aga sel taustal oma elektriautode poliitika üle vaadata. Me alustasime selles osas kunagi lootusrikkalt. Praegu on elektriautod muutunud üksikute huviliste mängumaaks.

Eestil peaks aga olema roheliste tehnoloogiate kasutuselevõtt seda kergem, et meil pole naftat, mis looks ahvatlusi minevikust kinni hoidmiseks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...