JUHTKIRI: Laske lapsed autost välja!

Kantar Emori uurimuse järgi hakkab tallinlaste seas võimust võtma uus trend – lapsi ei veeta kodust kooli, koolist trenni või huviringi ja õhtul koju tagasi enam autoga, nagu see veel mõned aastad tagasi kombeks oli. Selle asemel läheb enamik lapsi kooli ise, ühistranspordiga või jalgsi. Elu pealinnas on nii palju turvalisemaks muutunud, et vanemad julgevad oma võsukestel omapäi ka huviringi minna.

Pilt: Scanpix

JUHTKIRI: Laske lapsed autost välja!

Meelis Piller

Kantar Emori uurimuse järgi hakkab tallinlaste seas võimust võtma uus trend – lapsi ei veeta kodust kooli, koolist trenni või huviringi ja õhtul koju tagasi enam autoga, nagu see veel mõned aastad tagasi kombeks oli. Selle asemel läheb enamik lapsi kooli ise, ühistranspordiga või jalgsi. Elu pealinnas on nii palju turvalisemaks muutunud, et vanemad julgevad oma võsukestel omapäi ka huviringi minna.

Kui laps peab ise õige tee leidma ja õigeks ajaks kohale jõudma, arendab see tähelepanelikkust, õpetab linna ja liiklemist tundma ning kellaaegadest kinni pidama.

Autos istudes ja nutitelefoni vaadates ei märka laps ümbrust ega saa midagi aru ka aja planeerimisest – õigeks ajaks kooli või trenni jõuda on ainult vanemate oskus. Nii pole imestada, kui  vahepeal on sirgunud ka täiesti saamatuid ja tahtenõrku 15-aastaseid, kes endale igale poole vanemad järele tellivad, sest viimased ise on seda kultiveerinud. Nii on ju vanematele mugav, ja tihti on asi ka põhimõttes: ega MINU laps ei pea ometi mõned peatused BUSSIGA sõitma!

Mõned vanemad on hoidnud oma lapsi justkui vati sees, et need mingil juhul välismaailmaga kokku ei puutuks – kõrge aiaga piiratud rikkurite rajoonist sõidutavad nad ka varateismelise autoga otse eliitkooli ning sealt pärast trenni. Lapsed kipuvad jääma niiviisi eluvõõraks. Jalgsi ja ühistranspordiga liikudes tuleb seevastu ümbrust tähele panna ning saada aru ka sellest, mida tähendab kuhugi õigeks ajaks jõudmine – bussid ja rongid sõidavad ju graafiku järgi.

Loomulikult on jalgsi kõndimine kasulik mitte ainult arenevale  organismile, vaid kõigile inimestele. Arvestades, et Eestis on juba iga kolmas laps ülekaaluline, peaks kõndimine olema pigem  kohustuslik osa päevakavast.

Kui vanem valib kodulähedasema kooli, annab see lapsele rohkem vabadust, ta ei pea sundkorras autos istuma ning saab jala kooli minna. Kooliteel on hea sõpradega rääkida. Muidu kipub juhtuma, et oled vaevalt jõudnud näiteks pinginaabriga koolilävel juttu puhuma hakata, kui juba jõuab ema autoga kohale ja kamandab masinasse. Ja autos vahendab maailma jälle taskutarga helendav ekraanike.
Uuring näitas, et ainult iga neljas lastega pere veedab iga päev koos õues aega. Seda on vähe. Kusjuures üldse ei käi koos väljas ligi üheksandik küsitletutest.

Lapsevanemad ise peaks rohkem liigutama ja õues käima. Tegema koos lastega lihtsaid asju, käima vanalinnas, parkides jalutamas, rääkima lugusid. Selline tegevus aitab kaasa ka elutervete peresuhete arengule – kui last pole harjutatud väiksena rääkima, siis vaevalt ta teismelisena enam nõu küsima tuleb.

Laadimine...Laadimine...