Juhtkiri: lasterikkuse retsept

Eesti 100. sünnipäeva lävel peaksime endalt küsima, mida tuleks teha, et saaksime ka järgmise saja aasta jooksul riigina edasi kesta. Kunagi oli meie eesmärk saada raha poolest rikkaks, aga Eesti säilib vaid siis, kui seab eesmärgiks lasterikkuse. Pealinna küsitletud eksperdid usuvad siiski, et sündimuse kasvatamine on võimalik.

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: lasterikkuse retsept

Maarja-Liis Arujärv

Eesti 100. sünnipäeva lävel peaksime endalt küsima, mida tuleks teha, et saaksime ka järgmise saja aasta jooksul riigina edasi kesta. Kunagi oli meie eesmärk saada raha poolest rikkaks, aga Eesti säilib vaid siis, kui seab eesmärgiks lasterikkuse. Pealinna küsitletud eksperdid usuvad siiski, et sündimuse kasvatamine on võimalik.

Meie  perepoliitika on Euroopas esirinnas ja juba praegu on meil   sündimus suurem kui enamikus Euroopa riikides, sarnanedes pigem Põhjamaadele. Peredele mõeldud toetused on just viimase aasta-kahega kasvanud ning suund on õige. Ent sündimuse edasiseks tõusuks peaksime esiteks viskama üle parda arvamuse, et laste sünd peres sõltub enamjaolt naisest. Vastupidi – vastutusekoorma ja avalikkuse surve pereloomise küsimuses peaksime nüüdsest asetama hoopis meestele.

Jah, üks-kaks last saab iga naine praegu ka kainelt arvestades, et jõuab nad vajadusel üksigi üles kasvatada. Ilma mehe suurema koduse panuseta ehk harmoonilise pereeluta enamik töötavaid naisi kolmanda lapse peale aga ei mõtle.

Tõsiasi on see, et mida rohkem lapsi naine ilmale toob, seda väiksemaks jääb tema tema sissetulek. Ja mitte ainult palk, vaid ka pension, haigushüvitis jne.

Sisuliselt tabab naist laste sünni järel kaks vaesuseriski korraga – väheneb majanduslik võimekus ja ta langeb  totaalsesse ajavaesusesse. Väikelapse ema ei saa alati täie jõuga töötada või õppida, või siis teeb ta seda tervise või lapse arvelt. Meeste poolkohustuslik sõjaväeteenistus, mis kestab vaid sama palju kui üksainumas rasedus, on ema kodukoormuse kõrval nohu. Ja kui mehe prioriteet on pärast laste sündi ikka sport, sõbrad ja pubi, siis ei pea ka kaameli kannatusega naine kaua vastu.

Lasterohkust takistabki eluaseme kallidus ning meeste ja naiste ebavõrdne kodune koormus. Lasterikkuse nimel tuleb muuta meie eluasemepoliitikat, et mõjutada nii üüri- kui ka laenuturgu. Praegune valitsus on üürieluasemete programmi algatanud, kuid see vajab veel arendamist. Kui soovime, et Eestis oleks rohkem lapsi, peaks peredel olema võimalik saada palju soodsamatelt suurem eluase.

Sündimus tõuseb vaid siis, kui mehed võtavad võrdse vastutuse koduse elu eest, ja ka ühiskond ulatab abikäe. Vanematele on vaja suuremat abivõrgustikku  vanaemade-vanaisade või kas või riigi pakutava koduabilise teenuse kaudu. Lisaks tuleks kohe lõpetada olukord, kus iga järgnev laps kahandab otseselt ema tulevast pensioni.

Ja loomulikult on tähtis riigiisade endi eeskuju. Millal näeme riigikogus meespoliitikut, kellel on titt kaenlas?

Laadimine...Laadimine...