JUHTKIRI: Linnahall pöörab purjed tuulde

Linnavalitsus lõi eelmisel nädalal Tallinkiga käed linnahalli taastamise alustamiseks. Tallinki juht Paavo Nõgene võrdles linnahalli investeeringu suurusjärku, 300 mln eurot, ühe suure laeva ehitushinnaga. Nüüd rajatakse suur laev lihtsalt kaldale. 

Pilt: Albert Truuväärt

JUHTKIRI: Linnahall pöörab purjed tuulde

Virkko Lepassalu

Linnavalitsus lõi eelmisel nädalal Tallinkiga käed linnahalli taastamise alustamiseks. Tallinki juht Paavo Nõgene võrdles linnahalli investeeringu suurusjärku, 300 mln eurot, ühe suure laeva ehitushinnaga. Nüüd rajatakse suur laev lihtsalt kaldale. 

Samas on kogu see ehitus suure laevaga võrreldav selleski, et pööramine ja vastupidisele kursile seadmine nõuab aega. Siiski on suur tõenäosus, et linnahall saab tuule purjedesse ehk et 3-5 aasta pärast hakkab hoones tegutsema esinduslik konverentsikeskus ning selle juures uus vilgas liinilaevasadam.

Kui linnavalitsus teatas investori leidmisest ning koos Tallinkiga ühisettevõtte moodustamisest, kaasnes sellega huvitav kokkusattumus. Vaid nädalapäevad enne esialgse lepingu alla kirjutamist Tallinkiga oli riigikogu võtnud vastu seaduse laevade Eesti lipu alla toomisest. Põhiliselt on laevanduse puhul juttu tulumaksu erirežiimist. Sel taustal jääb üle rõõmustada, et linnahall on tegelikult juba teine suur laev mere kaldal, mille arendamine jääb Eesti lipu alla. Mäletatavasti teatas ettevõtja Urmas Sõõrumaa eelmise aasta lõpus enda ettevõtte suurejoonelistest plaanidest renoveerida palju aastaid lagunenud Patarei merekindlus.

Kui tegemist on Eesti taustaga ettevõtjaga, on märksa suurem tõenäosus, et asi õnnestub. Suurte rahvusvaheliste investeerimiskompaniide jaoks, kes võinuks linnahalli kosilasena kõne alla tulla, sest vaja minev rahasumma on Eesti mõistes ikka üüratu, olnuks linnahall lihtsalt anonüümne rida annaalides. Meile on ta aga sümbol. Hulga ajalooliste sündmustega seotud maamärk.

Siiamaani on linnahalli säilimine üldse olnud väike ime. Investorit on sinna tulemusteta otsitud juba 1995. aastast. Lõplikult suleti hoone uksed 2010. Suur osa kinnisvarafirmade visioonidest, mida on üritatud eri linnavalitsustes aastakümnete jooksul lobistada, on endas kätkenud linnahalli asemel äri- ja elukvartali rajamist.  Kui kultuuriminister Jaak Alliku ajal poleks hoonet 1997. a arhitektuurimälestiseks tunnistatud, poleks Tallinna linnal ega Tallinkil nüüd midagi päästa. Samamoodi on linnahalli säilimise eest läbi aastate seisnud linn. Võib vaid oletada, kui palju on teeninud lobistid ja advokaadibürood, proovimaks mälestiskaitset maha võtta. Kuid siin on kasuks tulnud erakondade pidev püüd konkurentide näppudele vaadata.

Isegi kõige trööstitumal lagunemise ajal on linnahall alati meelitanud ligi jalutajaid, niisama uudistajaid jt. Tegemist on lihtsalt niivõrd ainukordse ja erilise hoonega. Linnahalli ja uue konverentsikeskuse avamise kutseid on veel vara välja saata, kuid esimene samm pikal teel on astutud. Konverentsiturist on üks jõukamaid turiste, jättes siia keskmiselt 400 eurot ööpäevas. Seega on linnal Tallinkiga loodavas ühisettevõttes osalemisest võimalik teenida mitte ainult moraalset rahuldust uue kauni linnaruumi osa rajamisest, vaid ka rahalist tulu. 

Laadimine...Laadimine...