Juhtkiri: omakasvatatud toit on veel parem kui ökopoe oma

Läinud sajandi üheksakümnendate alguses hakati vabadusetuultes ja moodsate aegade ihaluses kõikidest peenardest ja kartulimaadest kaunist golfimuru kujundama, sest arvati, et nii on õige ja ilus ning see tähendab progressi. Muruniidukid popsuvad igal pool tänini. Aga midagi on ka uuesti muutumas. 

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: omakasvatatud toit on veel parem kui ökopoe oma

Ivo Karlep

Läinud sajandi üheksakümnendate alguses hakati vabadusetuultes ja moodsate aegade ihaluses kõikidest peenardest ja kartulimaadest kaunist golfimuru kujundama, sest arvati, et nii on õige ja ilus ning see tähendab progressi. Muruniidukid popsuvad igal pool tänini. Aga midagi on ka uuesti muutumas. 

Viimastel aastatel on kasvuhooned hakanud vaikselt tagasi tulema. Isegi päris linna keskel on asutud rajama ühiseid peenraid, kasvatamaks värsket toidukõrvast. Tallinn jagab tänavu välja kasvukaste, mille eriline muld peaks aitama korrusmajade elanikel ise peterselli, tilli ja teisi ürte kasvatada. Kellelegi pole enam võõras sõna "linnapõllundus". See ei tulene vajadusest enesele toitu kasvatada, vaid soovist ka linnas oma käega peenralt rohelist vitamiinirikast toidukõrvast noppida. Enam ei ole tegemist vanaemade sooviga mitte unustada näppude mullaseks tegemist. Huvi linnaaianduse vastu levib päris noorte inimeste seas. See pole enam ka lihtsalt hipsterlik veidrus või hullus, vaid täiesti tavaline, eluterve nähtus. Suuremate sõnadega öeldes: soov elada tervislikumalt ja looduslähedasemalt. Juba ammu pole ju ka ökopoodide kliendid mingid veidrikud, vaid tavalised inimesed igas vanuses ja kõigist ühiskonnakihtidest.

Üks neist noortest inimestest, kes on aru saanud, et ise kasvatada on veel parem kui ökopoest osta, on Lastekodu 3 korteriühistu juhatuse liige Saale Holstein. Ta räägib tänases lehes, miks nende ühistu otsustas liituda linna üleskutsega rajada ühispeenraid. Miks käia turul või poes, kui mõndagi saaks võtta maja kõrvalt oma käega, leiab ta. Linnapõllundus tähendab erilist toiduempaatiat. Hoolivust sellest, kust toit tuleb, kuidas see on kasvatatud ja mida õigupoolest sisaldab. Tallinna õhku peetakse üheks puhtamaks linnaõhuks Euroopas. Katsed meie linnas kasvatatud rohelisega on näidanud, et kui tolm maha pesta, siis pole vaja karta, et siin kasvanud taimed oleksid kuidagi tervisele ohtlikud. Muidugi ei tohiks peenar asuda vahetult suure autotee kõrval.

Kuid linna ühispeenarde tegemisel ilmneb veel üks kasulik külg, mis tuli näiteks välja Ameerika linnas Detroidis, kus pärast autotööstuse kokkukukkumist algas suur allakäik. See viis aga linnapõllundusega tegelevate kogukondade tekkele. Lisaks köögiviljale pakkus see tegevus inimestele võimalust koos vaba aega sisustada ja ühiselt midagi teha. Linna rajatud aiad said eri rassidesse kuuluvate inimeste kohtumiskohaks, võimaldades sel moel luua usaldust ja austust üksteise vastu. See aga tervistab kogu ühiskonda.

Pärnus ollakse väga rahul, et sealsel mererannal on aastaid vabapidamisel jalutanud lihaveised, kes aitavad puhastada randa pilliroost. Inimesed jalutavad mööda laudteid ja naudivad majesteetlikke loomi ning kauneid merevaateid. Kõik see saab nii olema järgmisel aastal ka Tallinnas Paljassaarel. Uus linlik kultuur, mida viljelevad just noored inimesed, on juba kohal. Selle juurde kuuluvad nii ühispeenrad kui ka merekaldal jalutavad veised.

Laadimine...Laadimine...