Juhtkiri: päästepaat haridusele ja tervishoiule

Valitsuse otsusega leida lisaraha tervishoidu ja haridusse astuti suur samm lähemale Põhjala ehk skandinaavialiku heaoluriigi suunas. 

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: päästepaat haridusele ja tervishoiule

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetja

Valitsuse otsusega leida lisaraha tervishoidu ja haridusse astuti suur samm lähemale Põhjala ehk skandinaavialiku heaoluriigi suunas. 

Reformierakonnale on see ilmselt mõru pill. Kümneid aastaid oli raha leidmine nagu kännu taga kinni, oravapartei nägi, et me triivime laevahuku suunas, aga vaatas seda uhke näoga pealt. Avalikkusele räägiti Põhjala riikide sekka pürgimisest, aga õpetajate ja arstide streigid kostsid kurtidele kõrvadele. Ja nüüd tehti asjad korraga ära.

Õnneks pole uue valitsuse eesmärgid vaid Exceli tabelist sõltuvad ja sendiveeretamise aeg on läbi saanud. Riik hakkab rahastama üürieluasemete ehitamist, peale õpetajate saavad palgatõusu osaliseks ka politseinikud ja päästjad, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajad jpt. Lisaks tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni. Loomulikult muutub selle kõige nimel ka maksupoliitika, rohkem hakatakse maksustama finantssektorit ning magustatud jooke.

Kõik riigid püüavad parandada inimeste elukeskkonda investeeringute abil, mille najal kasvab majandus. Kui lõpuks ometi leitakse kriitilistesse valdkondadesse raha, siis on Ratase valitsus kuulikindel isegi siis, kui teda telestuudios üritatakse Tallinna Televisiooni teemal auklikuks lasta.

Ainuke asi, mille pärast Reformierakond praegu krokodillipisaraid valada oskab, on riigieelarve tasakaalu teema, kuid see pole tõsiseltvõetav. Niivõrd tobeda rahandusliku paastuga pole oma inimesi näljutanud ükski Euroopa riik, ja oli selge, et see peab ükskord lõppema.

Näiteks kui Eesti eelarve miinus on ka tulevikus vaid 0,5% SKT-st, siis Soome eelarve on keskmiselt 3%-ga miinuses. Kui Eesti riigil on laenukoormus vaid 10% ringis, siis Saksamaal on see ligi 80% SKT-st.

Ja tasuks meelde tuletada, et kui eelmise valitsuse juht Taavi Rõivas ei lubanud riigil oma inimeste heaks rohkem kulutada, siis tema enda eelarve oli küll suures miinuses, kuna oma pere heaolu tõstmiseks võttis ta loomulikult endale kukile korraliku laenu. Kui Rõivas enesestmõistetavalt tahtis, et ta pere saaks hästi elada nüüd ja kohe, siis Eesti inimesed riigi kodanikena pidanuks ootama viie jõukama riigi sekka jõudmist ehk turumajandusliku kommunismi saabumist. Samas on ju puhas lollus uhkeldada riigieelarve tasakaalu edetabelis esimeste riikide seas, kui oma inimestel on samal ajal vaja juurde raviraha või tõsta kiratsevaid palku.

Riigi põhieesmärk on inimeste parem tervis ja haridus. Eestil tuleb hakata investeerima rohkem inimestesse, mitte üksnes betooni. Kui Eesti jätkaks senist kitsit rahanduspoliitikat, siis kahjustaksime otseselt oma laste tulevikku. Põhjala tuleb meile lähemale vaid heldema riigi abil.

Laadimine...Laadimine...