JUHTKIRI: Politsei vajab abipolitseid

Tavalisel ajal ei paista mõnigi poliitiline valeotsus või otsustamatus alati silmagi, küll aga kriisides. Kui aastate viisi räägiti vajadusest anda mupo ametnikele volitusi juurde, ei osanud selle otsuse poliitilised pidurdajad muidugi praegu toimuvat ette näha. 

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

JUHTKIRI: Politsei vajab abipolitseid

Virkko Lepassalu

Tavalisel ajal ei paista mõnigi poliitiline valeotsus või otsustamatus alati silmagi, küll aga kriisides. Kui aastate viisi räägiti vajadusest anda mupo ametnikele volitusi juurde, ei osanud selle otsuse poliitilised pidurdajad muidugi praegu toimuvat ette näha. 

Nii jõudsimegi olukorda, kus nn riigipolitsei pingutab, et saada hakkama  epideemia tõttu juurde tulnud kohustustega. Muuhulgas valvates, et inimesed kokku ei koguneks. Samal ajal töötavad mupos spetsialistid, kelle väljaõpetamiseks on maksumaksjad ehk meie kõik kulutanud politseikoolide ja kõikvõimalike kursuste kaudu suuri summasid. Kuid paradoksaalselt ei saa nad oma teadmisi ja oskusi täiel määral kasutada. Isegi mitte praegu, kriisi ajal, kui meil kõigil seda kõige enam tarvis oleks.

Mupo ametnikel on haldus-, karistus-, väärteomenetluses jne suured teadmised. Rääkimata paljude varasemast töökogemusest korrakaitses. Samal ajal on juba kujunenud anekdoodiks näide, kus varem ehk kümme aastat riigipolitseis töötanud mupo töötaja ei tohi püsti aidata tänaval vedelevat joodikut. See oleks sunniakt, mis poleks mupole lubatud. Kohale tuleks kutsuda riigipolitsei. Arvestades, et paljud mupo ametnikud on varem töötanud riiklikes korrakaitseasutustes ja saanud politseihariduse, siis milleks üldse oleme kulutanud nende väljaõppeks?

Munitsipaalpolitseinikul, kes seaduse mõistes on tegelikult siiski korrakaitseametnik, pole niisiis sunni õigust. Kõike seda taustal, kus korrakaitseametnik peab tunnistuse saamiseks läbima 170 akadeemilist teooriatundi. Lisaks füüsiline ettevalmistus, et kaitsta ennast ja linnakodanikke agressiivsemate korrarikkujate vastu. Võrdluseks: turvamehed, kel vahetu sunni ja erimeetmete kasutamise õigus olemas, peavad õppima 66 tundi ja abipolitseinikud läbima 80 teooriatundi.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar kirjutas Postimehes, et võib tekkida olukord, kus meil pole piisavalt politseinikke. Viirushaigus on neidki maha murdnud. Kohalikel korrakaitseametnikel pole aga peale suuliste korralduste rohkem õigusi. Alternatiivina saab riik alati kutsuda appi kaitseväe või kaitseliidu. Kaitseväelased tänavatel tekitaksid siiski pigem paanikat – rääkimata sellest, et sisekorra- ja õigusküsimustes on nad asjatundmatud. Või saadame nad sissejuhatuseks 170 tunniks kooli?

Peagi jõuab valitsusse lõpuks ometi korrakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on laiendada mupo korrakaitseõigusi. Selle järgi võivad omavalitsuse korrakaitseametnikud kasutada olukordade lahendamiseks erimeetmeid ja vahetut sundi.

Rahustuseks nendele, kes on kartnud mupost kujunevat nn paralleelset riigipolitseid ja väitnud, et sund on riigi monopol: olemuselt sarnaneksid mupo ametnikud isegi siis, kui eelnõu vormub seaduseks, vaid iseseisvalt patrullivate abipolitseinikega. Tegelikult just seda riigipolitsei praegu vajabki – abi. Erivahenditest oleks valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikel lubatud eelnõu järgi kasutada käeraudu, teenistusrelvadest teleskoopnuia ja gaasipihustit.

Laadimine...Laadimine...