Juhtkiri: puhtam elekter toob inimväärsema maailma

Kui aasta tagasi otsustas linnateater keskkonnasõbralikult majandama hakata, mõõtsid tudengid välja ka teatri ökoloogilise jalajälje. Selgus, et see oli kahe Tallinna vanalinna pindala suurune.

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: puhtam elekter toob inimväärsema maailma

Ivo Karlep

Kui aasta tagasi otsustas linnateater keskkonnasõbralikult majandama hakata, mõõtsid tudengid välja ka teatri ökoloogilise jalajälje. Selgus, et see oli kahe Tallinna vanalinna pindala suurune.

 Kõige suurema osa sellest andis elekter, siis tulid jäätmed ja kütmine. Ilmselt saaks samasuguse pildi ka paljudes teistes asutustes, sest suur osa meie elektrist toodetakse põlevkivist. Nüüd on aga Tallinn otsustanud, et järgmisel aastal hakkavad kõik tema asutused ja ettevõtted kasutama ainult rohelist elektrit. Pealinnal läheb koos tänavavalgustusega kolme aasta peale kokku vaja hinnanguliselt ligikaudu 250 000 MWh elektrit, mis peab olema loodussõbralikult toodetud. 

Linna haldusdirektor usub, et roheline elekter ei hakka enam kallinema, vaid seda teeb hoopis põlevkivielekter, sest saastetasud kerkivad. Roheline elekter on taas samm Euroopa rohelise pealinna tiitli poole liikumisel, millest ei võidaks ainult tallinlased, vaid terve Eesti rahvas. Iga selline samm viib meid paremasse, puhtamasse ja inimväärsemasse maailma, kus ei elata looduse arvelt.

Samuti liigub Tallinn kindlate sammudega inimeste tervislikumate eluviiside soodustamise poole, luues tänavatel meeldivama keskkonna jalakäijatele ja jalgratturitele. Täiesti narriks tegid ennast need end rohelisteks nimetavad inimesed, kes hakkasid võitlema Reidi tee vastu. Just liikluse ärajuhtimine kesklinnast annab võimaluse jalgratturitele, kes praegu naljalt ei tihka suure liiklusega Mere pst, Pärnu mnt ja Narva mnt autode vahel loovida. Uus peatänav aga peaks täitma kesklinna tänavad ratturitega nagu Amsterdamis või Kopenhaagenis. Muide, ega neiski linnades pole autod päriselt linnast välja kupatatud, kuid on tehtud kõik selleks, et nad jalakäijaid ja rattureid ei segaks. Kooseksisteerimine on täiesti võimalik, kui vähendada autoradu ja liikumiskiirust. Linna arengukava näebki ette rajada eraldi ratturite ja jalakäijate teeosad, et näiteks väikeste lastega pered saaksid kergliiklusteedel või kõnniteedel turvaliselt liikuda. Kallis parkimine ja tasuta ühistransport ning jalgratta- ja kõnniteed aitavad kõik kaasa autoliikluse vähendamisele linnasüdames.

Laadimine...Laadimine...