Juhtkiri: puu otsas protestijad linna roheliseks ei tee

Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) uuringu kohaselt on Tallinn kolme tublima Euroopa pealinna seas, kus ühistranspordi kasutajate arv kasvab kõige kiiremini.

Pilt: Albert Truuväärt

Juhtkiri: puu otsas protestijad linna roheliseks ei tee

Ivo Karlep

Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) uuringu kohaselt on Tallinn kolme tublima Euroopa pealinna seas, kus ühistranspordi kasutajate arv kasvab kõige kiiremini.

See esmapilgul päris väheütlev teadmine muutub pisut teistsuguseks, kui räägime, kellega meid on võrreldud. Enam kui aasta tagasi olime sisuliselt ühel pulgal jõukate Brüsseli ja Luxembourgiga, kus samuti on ühistranspordi kasutajate hulk viimasel ajal jõudsalt kasvanud. Tallinna tublidust näitab seegi, et UITP pidas äsja oma kõrgetasemelist kohtumist just Tallinnas.

Seal esinenud Rootsi asjatundjate arvates kuulub loodust säästva ühistranspordi esiritta vana hea tramm. Uusi trammiliine ei planeerita meie ülemeremaal ainult suurtes linnades, vaid ka väiksemates, nagu näiteks kuulsas ülikoolilinnas Lundis. Trammiga saab kiiresti ja mugavalt liigutada ühest kohast teise palju inimesi korraga.

Viimasel paarikümnel aastal on Rootsi linnade huvi trammiliikluse vastu lausa plahvatuslikult kasvanud. Muidugi on seda tagant tõuganud ka kliimamuutuse mõjudega võitlemine. See on samuti üks UITP aetav poliitika, millega mõned aastad tagasi ühines ka Tallinna Linnatranspordi AS. Tallingi vahetas hiljuti uute vastu välja paljud oma trammid ja nende rööpad, ning Eesti pealinnast sai ainuke pealinn Euroopas, kus pääseb trammiga lennujaama.

Nagu Tallinnat, nii vaevab ka Rootsi linnu probleem, kuidas ühissõiduki peatuseni jõuda. Iga maja ukse ette ju trammi käima ei pane. Selleks soovitavad asjatundjad autode jagamist. Tuleb hakata kordamööda sõiduautosid koos kasutama ja selleks sobivad isesõitvad sõidukid ideaalselt. Kutsud auto ette, sõidad, kuhu tarvis, ja jätad järgmistele inimestele kasutada. Mõistlik oleks muidugi ka isesõitvas autos sõita mitmekesi.

Lisaks isesõitvatele autodele võiksid trammipeatuses oodata ka elektrijalgrattad, mida saavad soodsa tasu eest või päris tasuta liikumiseks kasutada ka need, kes ei jaksa vändata või ei taha mõne tähtsa kohtumise eel liigselt higistada.

Aga rohelised sõdivad ikka uute autotänavate rajamise vastu. Ja õige ka, sest mida vähem on linnas autosid, seda meeldivam on linn jala käivate inimeste jaoks. Aga kui näiteks sadam asub linna keskel, ei tohi laevale suunduvad autod ometigi hakata ummistama linnasüdant, vaid sadamaliiklus tuleb suunata kõige lühemat teed pidi linnast välja. Nii peakski Reidi tee hakkama vältima autode valgumist linna südamesse. Või milline oleks veel targem lahendus? Puu otsa protestima ronijate käest te ilmselt mõistlikku vastust ei saa.

Laadimine...Laadimine...