JUHTKIRI: Riskantne töö nõuab ka suuremat hüvitist

Öeldakse küll, et õnnetus ei hüüa tulles, siiski on ohuolukordi ja tööalasid, kus riskid suuremad ja ohutusreeglite selgus esmavajalik. Näiteks metallitööstuses, kus tänavu on juhtunud kõige rohkem tööõnnetusi. Ja üldse igas ettevõttes, kus töötajail tuleb tegemist teha masinate ja seadmetega.

Pilt: Scanpix

JUHTKIRI: Riskantne töö nõuab ka suuremat hüvitist

Kai Maran

Öeldakse küll, et õnnetus ei hüüa tulles, siiski on ohuolukordi ja tööalasid, kus riskid suuremad ja ohutusreeglite selgus esmavajalik. Näiteks metallitööstuses, kus tänavu on juhtunud kõige rohkem tööõnnetusi. Ja üldse igas ettevõttes, kus töötajail tuleb tegemist teha masinate ja seadmetega.

Mullused 5184 töökohal juhtunud suuremat või väiksemat õnnetust olnuks aga suuresti olemata, kui ohutusalase väljaõppega oleksid asjad korras. Paraku on ainuüksi aastaga tööõnnetuste arv ligi saja võrra kasvanud.


Praegu juhtub Eestis päevas keskmiselt 14 tööõnnetust, neist viiendik raskete tagajärgedega. Ilmselt eelistavad ettevõtjad uue töötaja korraliku väljaõppe asemel aega ja seega ka raha kokku hoida. Arvud seda igatahes kinnitavad.


Nii näitavad tööinspektsiooni andmed, et rikkumistest on töötajate puudulik väljaõpe teisel kohal. Ettevõtjatele tasub ka südamele panna, et nad pakuksid inimlikke töötingimusi ja töövahendid oleks käepärased ning kvaliteetsed. Päris paljudes tööstusettevõttetes ja töökodades jätab see kõik pehmelt öeldes soovida. Koonerdamine pole kokkuhoid, sest tubli töötaja hilisem taastusravi nõuab kordades rohkem raha kui õigeaegne juhendamine. Aastas kaotame seeläbi ligi miljon töötundi.


Siin aga ei peaks ka töötaja ise sugugi passiivse alluva rolli mängima. Sest formaalne allkiri juhendamist kinnitaval lehel seda ju on. Samuti peaks töötaja enda huvides olema nn musti tööotsi vältida, sest siis ei saa ta nõuda ei pädevat juhendamist ega hilisemat haigusraha. Arstivisiidi eest tuleb maksta tal endal. Paraku on mustalt töötamine levinud just ühes ohtlikumas valdkonnas, ehitustel. Mis muudab tööandjatelt kahjuhüvitise nõudmise keeruliseks, kui mitte võimatuks. Räsitud tervisega töötajal aga on kulukat kohtuteed käia veelgi keerulisem.


Praegune tööõnnetuste hüvitamise süsteem tööandjat töökeskkonda parandama ei innusta. Lihtsalt ettevõtja sissemaksed töövõimetuse hüvitamisse pole investeeringutega seotud.


Sotsiaalministeeriumi tööõnnetuskindlustuse plaan looks töösuhetes suurema selguse, aitaks parandada tööohutust ning tagada töötajatele tööõnnetuste korral õiglase hüvitise. Kui praegu hüvitab tööõnnetuste kulud osaliselt riik, siis tööõnnetuskindlustuse loomisel kindlustusettevõte. Kui tööl peaks juhtuma halvim, ei jääks töötaja lähedased hätta.


Praegu on ligi pooled Euroopa riigid pannud kindlustusmaksed ettevõtte töökeskkonna riskitasemest sõltuma.

Laadimine...Laadimine...