Juhtkiri: suurem palk, suurem isu?

Eesti saab endale järgmisest aastast sisuliselt astmelise tulumaksusüsteemi, kui enamiku inimeste jaoks tõuseb tulumaksuvaba miinimum 180 eurolt 500-ni. Suurele osale inimestest jääb igapäevasteks kulutusteks kätte umbes 64 lisaeurot, kümnendik meist peab aga kuus maksma kümmekond eurot rohkem makse.

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: suurem palk, suurem isu?

Maarja-Liis Arujärv

Eesti saab endale järgmisest aastast sisuliselt astmelise tulumaksusüsteemi, kui enamiku inimeste jaoks tõuseb tulumaksuvaba miinimum 180 eurolt 500-ni. Suurele osale inimestest jääb igapäevasteks kulutusteks kätte umbes 64 lisaeurot, kümnendik meist peab aga kuus maksma kümmekond eurot rohkem makse.

Üle 2100 euro teenivad inimesed peavad uue korra kohaselt ühiskonna heaks loovutama maksimaalselt 36 eurot. Sama palju maksaks õhtu restoranis või odavam riidehilp. Reformierakonna sõjakatest sõnavõttudest jääb aga mulje, nagu tabaks üle 2100 euro teenivaid inimesi pärast sellise summa loovutamist lausa nälg. Astmelise maksumudeli raevukamad ründajad paistavad olevat lausa Lätist liiga palju odavat alkoholi koju toonud, sest vaid purjus inimene võrdleks astmelist maksusüsteemi kulakute püüdmise või nõukogude režiimiga. Euroliidu kõigis riikides on ebavõrdsuse leevendamiseks loodud keerukad astmelised maksusüsteemid, lisaks maksustatakse palju kõrgemalt ka muud vara ja kapitali. On kinnisvaramaksud, automaksud, luksusmaksud, kõrged pärandimaksud jpm. Kas solidaarsus ehk väiksema tuluga inimeste abistamine tekitab tõesti kelleski kabuhirmu või halvakspanu?

Meie inimesed on palju targemad ja paremad, kui seda näib arvavat Kaja Kallas.

Paljud neist tahaksid juba ammu igas kuus rohkem ühiskonna heaks panustada ega poolda sugugi ahnusele toetuvat maailmavaadet. Eesti paremaks ja hoolivamaks muutmine ei saa sõltuda jõuluaegsetest heategevuslikest annetustest. Haridusele, tervishoiule, lastele ja eakatele on lisaraha ehk eluks vajalikke teenuseid vaja pakkuda iga päev. On selge, et see on vaid esimene samm pikal teel. Eesti senine maksusüsteem on süstemaatiliselt jaganud vara ümber jõukamatele, tulevikus peaks ratas hakkama pöörlema teises suunas. Selleks on vaja pidurdada nii rikaste liigset luksuseiha kui ka ergutada Eestis ringlevat raha rohkem majanduse arengusse panustama.

Astmelisusest pole pääsu üheski valdkonnas. Ka liiklustrahvi suurus peaks tulevikus sõltuma sissetulekust, nagu on näiteks Soomes ja mujalgi Euroopas. Kui kõrgepalgaline maksab trahviks ehk vaid 1% sissetulekust, siis miinimumpalgaga inimene kümnendiku sissetulekust. See pole õiglane.

USA-s on rühm miljonäre president Trumpile teatanud, et nemad näiteks ei soovi riigile vähem makse maksta, kuigi vabariiklasest president ihkab rikastele taas magusamat elu kinkida. Ka meil on õnneks palju head palka teenivaid inimesi, kes julgevad uue ja õiglasema maksusüsteemi kaitseks välja astuda. Sest nad näevad selles kasu mitte oma rahakotile, vaid kogu Eestile.

Laadimine...Laadimine...