Juhtkiri: uus haigla hoiab arstid kodumaal

Kavandatav suur Tallinna haigla oleks pärast valmis saamist tõeline 21. sajandi haigla, kus tänapäevased tingimused nii patsientidel kui ka arstidel. Tegemist poleks pelgalt Tallinna, vaid kogu Eestile mõeldud raviasutusega. 

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: uus haigla hoiab arstid kodumaal

Virkko Lepassalu

Kavandatav suur Tallinna haigla oleks pärast valmis saamist tõeline 21. sajandi haigla, kus tänapäevased tingimused nii patsientidel kui ka arstidel. Tegemist poleks pelgalt Tallinna, vaid kogu Eestile mõeldud raviasutusega. 

Kui enne oli inimese teekond tervenemiseni aeglane jalgrattasõit, siis nüüd pigem autosõit ja uue haigla puhul istumine lennukisse. Paljude operatsioonide puhul, mille järel inimene varem nädalaid ja kuid haiglavoodis taastus, lastakse tegelikult juba praegu mõne päeva järel koju. Kuid selle suundumuse süvenemine nõuab sobivaid haiglahooneid ning järjest targemaid aparaate ja inimesi.

See, mis kunagi oli vormel 1 supertehnoloogia, on tänapäeval omane igale sõiduautole. Meditsiinis läheb samamoodi. Kunagised ulmelisevõitu aparaadid, mida kiivalt kaitsetööstuste saladuskatte all hoiti, näiteks operatsioonirobotid, kus kirurg arvutiklahve vajutab, on leidnud tee tsiviilkasutusse. Nüüdisaegse meditsiini sobitamine praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna haigla vanade hoonetega muutub aga järjest keerulisemaks ja kulukamaks. Meditsiini hiigelsamme iseloomustab kasvõi rajatava Tallinna haigla projektijuhi Sven Kruupi töökabinet Ida-Tallinna haigla kunagises nakkuskliinikus. Kõrged laed pidid omal ajal tagama ventilatsiooni ja haige tervenemise. Meie hulgas leidub veel inimesi, keda on sellistes tingimustes ravitud. Siis oli haigla veel lihtne nagu jalgratas. Näiteks tänapäeva opiplokis loob hea ventilatsiooni mitte kõrge lagi, vaid automaatika, mis koos vajalike rõhkudega korraldab, et võõrkehade osakaal õhus langeb miljonitelt osakestelt miinimumini. Patsiendile tähendaks uus haigla ennekõike, et ei toimuks enam nn kannatuste raja läbimist ning risti-rästi seiklemist, et diagnoosi ja hiljem ravi saada.

Patsientide nõudmised üha suurenevad, arstide omad töökeskkonnale samuti. Uus haigla hoiaks neid pigem kodumaal, mitte ei ajendaks välismaalt eneseteostust otsima. Projektijuht Sven Kruup ütleb, et ega me ei pea selle probleemiga praegu tegelema. Ainult et lähema kümne aasta jooksul kukub meditsiini vananemine meile ikkagi kaela, seega pole tervishoiu uuendamisest nii või teisiti pääsu. Nõnda nagu haigusega: pigem püüda ravida varem kui hiljem.

Ehitus tuleb käsile võtta seda enam, et sinna haiglasse satume varem või hiljem suuremas osas me kõik.

Laadimine...Laadimine...