Juhtkiri: vähem loba, pikem samm

Kui keegi tahaks end Tallinnas võimule pürgivate jõudude valimisprogrammidega kurssi viia, piisab juba sissejuhatustest, et need surmani tüdinult kõrvale panna. "Igaüks on oluline ja kõigil peab minema paremini," kuulutatakse ühes. See on sama abstraktne kui lubada edaspidi paremat ilma. 

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: vähem loba, pikem samm

Virkko Lepassalu

Kui keegi tahaks end Tallinnas võimule pürgivate jõudude valimisprogrammidega kurssi viia, piisab juba sissejuhatustest, et need surmani tüdinult kõrvale panna. "Igaüks on oluline ja kõigil peab minema paremini," kuulutatakse ühes. See on sama abstraktne kui lubada edaspidi paremat ilma. 

"Me teeme Tallinnast inimsõbraliku elukeskkonna," teatab teine. Kui terve Eesti Tallinnasse kokku tõttab, siis kas praeguse inimvaenulikkuse nautimiseks või? Ja nii edasi. Klišeesid pudeneb kui varrukast. Ainult et sellega garanteeritakse endale mitte valimisvõit, vaid olukord, kus esimestest lausetest kaugemale ei viitsi enam keegi lugeda.

Mõni tahab ka pealinnaseadust, ehkki selliste seaduste eesmärgiks on tavaliselt pealinna kohitsemine. Seega – tulla pealinnas võimule selle nullimiseks? Samas mõnes programmis sisalduvad ka head mõtted, mis siiski vääriksid inimesteni jõudmist, kui neid eelneva kantseliidiga maha ei tapetaks – kas või roheliste pakutud linnaaaedade rajamine. Mis, tõsi küll, juba praegusegi linnavõimu puhul on teostamise järgus.

Erakondade programme ei loe ka Tiit Vähi. Sest tema aeg on nendest üksikute terade luubiga väljaotsimiseks liiga kallis. Lihtsam on hinnata silmaga nähtavat ja käega katsutavat, mis Tallinnas on ära tehtud. Võimu juurde pürgijate valimiskampaaniate kohta ütleb ta lihtsalt, et need on "ideedevaesed ja nõmedad".

Eesti kolme valitsuse peaministrit mäletatakse siiamaani kui lühikese jutuga tegudemeest. Tänaseni ohatakse, et Vähit oleks Eesti poliitikasse tagasi vaja. "Samal ajal, kui paljud minu endised kolleegid-poliitikud on ainult rääkinud, rääkinud ja rääkinud, olen ma üles ehitanud Sillamäe sadama," muigab Vähi.

Öeldakse, et hunt tunneb hunti lõhnast. Üks tegudeinimene tunneb samuti ära teised tegudeinimesed. "Usaldaksin neid, kes praegu võimul, sest Tallinn on arenenud euroopalikuks pealinnaks," ütleb Vähi, kes kutsub üles mitte langetama valikuid tühja sõnakeerutamise põhjal. Tegemist on inimesega, kes praegu äris, nagu varem poliitikas, on esindanud eestlase kainet talupojamõistust selle kõige paremas mõttes. Millega käib kaasas mõttelaad, et tuleb teha mitte ainult tööd, vaid ka kõigi naabritega koostööd.

Praegusesse majanduskasvu suhtub Vähi temale omase ettevaatlikkusega, et ootame ja vaatame, kas see ka püsima jääb. Samas tõdeb ta, et kurss, mis valitsuses on võetud tööinimese sissetulekute suurendamiseks, on väga õige. "Tuhandeeurose miinimumpalga ideed on ellu viia lihtsam, kui tundub," ütleb ta. Selle suisa peab tema arvates ellu viima. Tallinnaga on sel sissetulekute tõstmise üleskutsel, mille autoriks manalasse lahkunud Ülo Pärnits, pistmist nii palju, et Vähi hindab suurte ideede elluviimist. Ja mitte ideid ideede pärast, vaid ta hindab reaalseid pikki samme edasi, olgu selleks Tallinna puhul tasuta ühistransport, ühistupank, linnasüdame väljaehitamine või linnahalli kujundamine konverentsikeskuseks.

Tiit Vähi ja Tallinna linnajuhid on selle poolest sarnased, et kui paljud poliitikud on ainult rääkinud, rääkinud ja rääkinud, siis nemad on teinud, teinud ja teinud. Eks iga valija otsustagu, kas ta tahab lühikesi samme rohke jutuga, või vastupidi.

Laadimine...Laadimine...