Juhtkiri: vanaema mälestused pere heliarhiivi

Mis oleks, kui tavapärase säutsumise kõrval netis võtaks ette ühe eheda näost näkku vestluse (vana)vanema või hea elukogenud peretuttavaga? 

Pilt: Scanpix

Juhtkiri: vanaema mälestused pere heliarhiivi

Kai Maran

Mis oleks, kui tavapärase säutsumise kõrval netis võtaks ette ühe eheda näost näkku vestluse (vana)vanema või hea elukogenud peretuttavaga? 

Taasiseseisvumispäev on sajandivanuste tähtpäevade kalendris suhteliselt noor püha, kõigest 26-aastane. Nii pole ka ime, et paljud veel praegugi õlgu kehitavad – mida sel päeval õieti teha? Lihtsalt üks vaba päev lisaks? Ometi võiks see päeva saada oma kindla tava, oma võimaluse.

Mis oleks, kui tavapärase säutsumise kõrval netis võtaks ette ühe eheda näost näkku vestluse (vana)vanema või hea elukogenud peretuttavaga? Aega maha võttev vestlus võib aastate pärast omandada hindamatu väärtuse. Jutud sellest, kuidas kõik omal ajal oli, aitavad põlvkondadel üksteist paremini mõista ja seega ühte hoida. Samuti õpetavad jutud kunagistest oludest ja ka taasiseseisvumise päevadest noortel ehk paremini meie vabadust hinnata. On ju seda Eestis nauditud juba terve põlvkond. Ometi tuli selle nimel veerandsada aastat tagasi ka eluga riskides võidelda. Tänases Pealinna lehes meenutavad teed riigi taassünnini mitmed toonased poliitikud. Ikka selleks, et me suudaksime tulevikuski ohuolukordi õigesti hinnata.

Mäletamine aitab mõista ka tulevikku. Et aga väärt mälestused koos neid kandvate inimestega igavikku ei kaoks, võiks koostada pere heliarhiivi, kus asjaosaline ise oma hääle ja arusaamisega lugusid jutustab. Salvestamine on tänasel päeval ju vaid tahtmise ja nupulevajutamise küsimus.

Õigused on osa vabadusest. Riiklik vabadus annab õiguse omaenda kodumaale. Sinna hulka võiks kahtlemata kuuluda ka õigus kodule. Hea on tõdeda, et kui taasiseseisvumisjärgses erastamis- ja ärastamistuhinas jäid paljud inimesed koduta, siis linn annab neile võimalust mööda uue peavarju. Võimalus linna abiga jalule tõusta on ka neil, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Eks teistest hoolimine ja ühtehoidmine võikski olla taasvõidetud vabaduse märksõnad. Võitis ju Eesti rahvas omal ajal võõrvõimu just erakordse üksmeele pärast ja tervet rahvast ju küüditada ei saanud. Ilusat lähenevat taasiseseisvumispäeva!

Laadimine...Laadimine...