JÜRGENSON: Valimisliitude õnnekütid valigu pigem aednikuamet!

Linnaaiad kasvatavad naabrite läbikäimist ja -saamist, muudavad linna nägusaks, sisustavad kasulikult inimeste aega ning hoiavad tervise tugevana, meele rõõmsana ja närvid korras, kirjutab Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.

Pilt: Albert Truuväärt

JÜRGENSON: Valimisliitude õnnekütid valigu pigem aednikuamet!

Marek Jürgenson, Haabersti linnaosa vanem

Linnaaiad kasvatavad naabrite läbikäimist ja -saamist, muudavad linna nägusaks, sisustavad kasulikult inimeste aega ning hoiavad tervise tugevana, meele rõõmsana ja närvid korras, kirjutab Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.

Jälgides valimiste eel poliitikute üha armutumaks muutuvat heitlust, kus linlasi tõeliselt erutavatele probleemidele lahenduste otsimiseks üha vähem ruumi jääb, meenus mulle vana lugu Rooma imperaatorist, kes võimu tipule jõudes korraga troonist loobus ja aednikuks hakkas. Kui mehelt küsiti, miks ta nii tegi, vastas eksvalitseja: "Te ei küsiks, kui näeksite, millised uhked kõrvitsad ma kasvatasin."

Ehk tuleks vihakõne ja ähvardustega silma paistvatel poliitikasse eksinud õnneküttidel mõelda, et äkki oleks nad aednikena õnnelikumad. Üks on aga selge – side maaga ja osadus selle viljakusest annab jõudu elada. Eks seepärast ongi suur osa eestlastest aedniku-usku.

Aiad ka linnatänavale

Maal pole aiaga tegelemine mingi probleem, keerulisemaks muutub asi suures linnas. Abistamaks neid linlasi, kes soovivad käed mullaseks teha, algatas Tallinn linnaaedade rajamise projekti. Kevadel kutsus keskkonnaamet aiandushuvilisi endast märku andma ning pakkuma välja kohad, kuhu paigutada esmalt istutuskastid, et siis juba järgmisel aastal asuda kogukonna-aedade rajamisele. Üleskutsele vastas enam kui sada huvilist ning esimesed veel tagasihoidlikud linnaaiad rajati aadressidele Kärberi 60a, Lastekodu 3, Möldre tee 16, Koidu 85, Toompuiestee 20a, Vilisuu 7, E.Vilde tee 54, Kopli 98. Tänaseks on saak koristatud ja alanud ettevalmistused, et järgmisel aastal kogukonnaaedadega juba suuremas mahus jätkata.

Linnaaedade rajamisel on märksa laiemad eesmärgid, kui pelgalt porgandite-kaalikate kasvatamine. Urbanistika asjatundjate kinnitusel parandab see linnaelanike heaolu ning tutvustab keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Omaette väärtuseks võib linnaaedades pidada isetegemise võimalust ja tavapärasest erilisema roheluse teket. Ühise tööga kasvab naabrite läbikäimine ja -saamine, inimeste vaba aeg muutub sisukamaks, lisandub uus vaatenurk rohelise pealinna ideele ning linn muutub meeleolukamaks. Lisada võib veel selle, et aiandusega tegelejate tervis on tugevam, meel rõõmsam ja närvid korras. Juba ainuüksi see annab linnaaedade rajamiseks piisava põhjuse.

Üleilmne trend

Enesest mõista ei suuda linnaaiandus asendada toidutootmisel traditsioonilist põllumajandust, ent maailmas hakatakse linnaaiandusele üha enam tähelepanu pöörama. Näiteks Euroopa, Ameerika ja Aasia suurlinnades on juba aastaid arendatud kodulähedast linnaaiandust, mille eesmärk on värsked aiasaadused otse peenralt. Muidugi erinevad megapoliste köögiviljatööstused traditsioonilistest aedadest. Tegemist on sageli mitmekümnekordsete kõrgrajatistega, kus taimed ei kasva mullas, vaid toitelahuses. Tulenevalt keerulisest ja kallist tehnoloogiast on saaduste hinnad põllul kasvatatud viljadest märksa kallimad, ent nende värskus annab piisavalt põhjust rohkem raha välja käia. Tohututes megapolistes muutuvad linnaaiad üha populaarsemaks ning Lähis-Ida rikastes naftariikides nähakse neis võimalust kindlustada elanikke, kes seni on pidanud rahulduma sisseveetavate aiasaadustega, oma värske toodanguga.

Pole välistatud, et ka Tallinnas hakatakse kaubanduslikule linnaaiandusele rohkem tähelepanu pöörama. Meil on ju kogemus kunagiste Kadaka teel, Pirital ja mujalgi linnas asunud suurte kasvuhoonetega aiandite näol. Kindlasti on olemas tarbijad ka linnaaiandites toodetud saadustele, mille teekond peenralt toidulauale kestab vaid minuteid.

Siia saagu aed!

Parafraseerides Nõmme rajajat Nikolai von Glehni, kes hüüatas "Seie saagu lenn", võime me kõik olla uuele aluse panijateks, võttes kogukonnaaia rajamise oma südameasjaks ning öeldes, et siia, meie kodumaja juurde saagu aed! Juba tuleva aasta aprillis algab Tallinnas linnaaedade rajamise järgmine etapp. Selleks, et oma koduasumisse aed luua, tuleks võtta ühendust linna keskkonnaametiga.

Näen aianduses perspektiivi neile aktiivsetele ja toredatele, ent veidi eluvõõrastele linlastele, kes on otsustanud eri valimisliitudes poliitikas kaasa lüüa, ent oktoobris piisavalt toetust ei kogu. Ärge laske pead norgu, sest iga poliitiku jaoks on olemas võimalus aednikuna jätkata. Parem tubli aednik, kui vihane ja intriige punuv luuser.

Laadimine...Laadimine...