KALEV KALLO: Noored valijad seisku ühiskonna eest, kus kõik inimesed end hästi tunnevad

Tänavu esimest korda valida saavatele 16- ja 17-aastastele noortele räägitakse, et nad ikka oma huvide eest seisaksid, mina soovitan neil seista ühiskonna eest, kus kõik end hästi tunneksid.

Pilt: Scanpix

KALEV KALLO: Noored valijad seisku ühiskonna eest, kus kõik inimesed end hästi tunnevad

Kalev Kallo, volikogu esimees

Tänavu esimest korda valida saavatele 16- ja 17-aastastele noortele räägitakse, et nad ikka oma huvide eest seisaksid, mina soovitan neil seista ühiskonna eest, kus kõik end hästi tunneksid.

Ka käesoleva aasta kohalikud valimised on mitmeski mõttes erilised. Selle aasta detsembris möödub 140 aastat esimesest Tallinna linnavolikogu istungist. Järgmist, 9. koosseisu saavad esmakordselt valida ka 16- ja 17-aastased noored. Ise nad kandideerida siiski ei saa.

Noortele suunatud valimispropaganda on leidnud viimasel ajal väga laialdast kajastust. Haridus- ja teadusministeerium, õiguskantsler ja Eesti noorteühenduse liit on välja töötanud põhimõtted, kuidas hoida propaganda koolidest eemal. Õiguskantsler Ülle Madise on 9. augusti Postimehele antud intervjuus öelnud: "On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häältest midagi sõltub." Väga õiged sõnad.

Seni vaid teesklemine

Ligi kümmekond aastat tagasi oli nii meil kui ka mitmes teises riigis päevakorral koolinoortele suunatud nn varivalimiste projekt. Koolides viidi läbi praktilised valimised enne riiklikke valimisi. Hääletati valimisliite, mitte aga konkreetseid persoone. Tulemusi võis üldtulemina avaldada enne riiklikke valimisi, koolide lõikes aga pärast riiklike tulemuste teatavaks tegemist. Oma põhimõttelt oli apoliitilise projekti fookuses vaid noorte kaasamine aktiivsesse ühiskonnaellu. Noore antud hääl oli esimene justkui tõeline võimalus väljendada oma arvamust riiklikul tasandil – kui see aga midagi ei loe ja jääb vaid mänguks… Toona oli tegemist ikkagi vaid valimiste teesklemisega, mis andiski projektile hävitava hinnangu.

Koolinoorte hulgas on väga populaarne projekt "Minu riik", mille raames noored külastavad riigikogu jt poliitilisi institutsioone. Haaberstis algatati eelmisel aastal projekt "Minu linn", mille eesmärgiks on tutvustada kohaliku omavalitsuse tööd. Koolinoored külastavad ühiskonnaõpetuse raames nii Haabersti linnaosavalitsust kui ka volikogu. Sellistes projektides osalemine on avardanud noorte silmaringi ja kindlasti oskavad nad rohkem jälgida nii linnas kui ka linnaosas toimuvat.

Paljudel kohtumistel noortega volikogus olen esitanud lihtsa küsimuse: milline vahe on linnavolikogul ja linnavalitsusel? Sellele järgneb tavaliselt üsna pikk ja mõtlik paus. Teinekord saan ka kohe kiire vastuse, kuid enamjaolt leiame õige vastuse üheskoos.

Mitte vaid enda eest

Tundub, et suur osa koolinoori on kerges hämmingus neile ootamatult kaela langenud vastutusrikka kodanikukohuse täitmise asjus.

Noori suunatakse valima sõnadega, et nad ikka oma huvide eest seisaksid. Mina soovitan neil seista ühiskonna eest, kus kõik end hästi tunneksid. Rääkigu nad kindlasti oma vanemate ja vanavanematega ja küsigu nõu, millises maailmas me kõik võrdselt õnnelikud oleme. Õnneks on nii, et ühiskond, mis on mugav eakatele, on mugav ka lastele.

Peatselt annavad noored ise hinnangu valija vanusepiiri kohta, ja seda osalemisega 15. oktoobri valimistel. Esmavalijate aktiivsuse oluline kasv peaks olema selle näitajaks.

Laadimine...Laadimine...