Kaljulaid käitub Niinistöst eeskuju võttes targasti

President Kaljulaid tegi Moskvasse naabrite presidendiga suhtlema minnes seda, mida põhiseadus on talle ülesandeks pannud.

Pilt: Scanpix

Kaljulaid käitub Niinistöst eeskuju võttes targasti

Lauri Laats

President Kaljulaid tegi Moskvasse naabrite presidendiga suhtlema minnes seda, mida põhiseadus on talle ülesandeks pannud.

President Kersti Kaljulaid üllatas avalikkust teatega, et Moskvas Eesti saatkonna renoveeritud hoonet avades tahab ta kohtuda ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Mõistagi leidus kohe neid, kes presidendi otsuse suhtes kiirelt oma sügavat ahastust väljendasid, kuid suures osas suudeti siiski kollektiivset hukkamõistu vältida. Kuna tegemist on "esimese pääsukesega"  aastaid külmutatud suhtluses, tunti plaanitud kohtumise ning selle käigu vastu loomulikult erilist huvi. Olukorda ei teinud aga lihtsamaks välisministeeriumi otsus mitte lubada Eesti vetesse Vene õppepurjekat "Sedov".


Tasakaalukas käitumine tõstab väärtust


Kuivõrd Eesti ja Venemaa suhted on olnud ning jäävad tõenäoliselt veel mõneks ajaks tundlikuks ja emotsionaalseks teemaks, siis pole ülearu palju neid, kes tahaks selle üle arutleda. Päriselt ja konstruktiivselt arutleda, mitte vaid loosungeid pilduda. Seni üks huvitavamaid sõnavõtte jõudis avalikkuse ette Alexela Grupi suuromaniku Heiti Hääle poolt, kes tõstatas küsimuse, kuidas ja miks sündis Vene õppepurjeka Eestisse sisenemise keeld ning kas tegemist pole presidendi ja ametisse astumiseks valmistuva valitsuse torpedeerimisega. Ilmselt ei saa neid küsimusi esitanud Heiti Hääl ega ka keegi teine ammendavaid vastuseid.


Pika rahvusvahelise kogemusega Kersti Kaljulaid selgitas ise oma visiiti põhjusega, et naaberriigiga, kellega pole kümme aastat olnud selgeid kontakte, oleks arukas siiski suhelda. Ning kõik erimeelsused, olgu nii rasked ja ebamugavad kui tahes, ei tohi takistada nendest rääkimast.

Ometigi ei jäänud sellega rahule näiteks Reformierakond, kelle ridades taas parlamenti pääsenud Marko Mihkelson heitis ette, et president peab täitma vaid esindusfunktsiooni ning tal pole mandaati ega teemasid, millega Moskvasse minna. Kummaline arvamus, eriti veel seetõttu, et just seda rahvusvahelises suhtluses Eestit esindama Kaljulaid läkski. President teeb seda, mille põhiseadus on presidendile ülesandeks pannud.


Konstruktiivne ja tasakaalukas käitumine võib tõsta oluliselt presidendi aktsiaid Eesti inimeste silmis, kellele ta ehk veel veidi kaugeks ja rahvusvaheliseks inimeseks jääb. See on ju üdini inimlik, et kõige parem on suhelda nendega, keda hästi tunned ning võid rääkida meeldivatel teemadel. Kui aga tuleb pidada jutuajamine kellegagi, keda pole kümme aastat kohanud ning jututeemadki keerulised, peavad paljud paremaks pigem teisele poole tänavat minna ning peagi kõrvale pöörata. Aga riikidevahelises suhtluses pole see just kõige targem teguviis. Rääkimine ja suhtlemine tähendab julgust ning ka võrdseks partneriks olemist.


Uus suhtlemine


Ehk on just Soome presidendi Sauli Niinistö tegutsemine see, mille Kaljulaid eeskuju võttis. Tasub meenutada, et eelmisel suvel toimus USA ja Venemaa presidendi kohtumine Helsingis ning Niinistö ei häbenenud kusagil öelda, et dialoogi pidamine on oluline ning ka kõige väiksemad sammud pingelises olukorras ülimalt vajalikud.

Laadimine...Laadimine...