Kas iga nurga peal peab olema alkoholipood?

"Kunagi kehtestatud öisest alkoholimüügi keelust poodides on tõusnud tulu – alkoholitarbimine on langenud viimase kümne  aasta madalaimale tasemele," kirjutab arvamusartiklis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Pilt: Scanpix

Kas iga nurga peal peab olema alkoholipood?

Grete Šillis

"Kunagi kehtestatud öisest alkoholimüügi keelust poodides on tõusnud tulu – alkoholitarbimine on langenud viimase kümne  aasta madalaimale tasemele," kirjutab arvamusartiklis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Me näeme vaeva alkoholimüügile piirangute kehtestamisega, samas tuleks vaadata otsa tõsiasjale, et pealinnas on viinapood viinapoes kinni. Veelgi enam, osa neist tegutsevad suisa lasteasutuste kõrval.

2008. aastani oli täiesti tavaline ja enesestmõistetav, et alkoholi sai soetada kogu kaupluste lahtioleku aja – nii et kui mõni pood oli avatud 24/7, siis ööpäev ja nädal ringi. Juunis 2008 võttis riigikogu vastu alkoholiseaduse muudatuse, lubades edaspidi kogu riigis alkoholi müüa üksnes kella 10-22. See oli paras šokk ning rahva seas tekkis nurinat kui palju. Kümne aastaga on asjad nii palju muutunud, et enam ei tule kellelegi pähe öösel poodi veini järele tormata.

2018. aastast on Eestis rakendatud ka muud alkoholipoliitikat: kõigepealt alkoholireklaamide keeld, käesolevast aastast  alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud kauplustes jms. Tundub, et eri regulatsioonidest ja meetmetest hakkab vaikselt ka tulu tõusma. Sel kevadel sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt vähenes alkoholitarbimine Eestis eelnenud aastaga võrreldes kahe protsendi võrra, jõudes 10,1 liitri absoluutalkoholini elaniku kohta, ning see on viimase kümne aasta üks madalamaid tarbimisnumbreid.

Sama uuring tõi aga välja murekoha, millele on tähelepanu juhtinud ka Tallinna linnapea. Nimelt on alkoholi kättesaadavus vähemalt pealinnas endiselt väga hea, müügilubade arv kasvutrendis ja 88% inimestele asub lähim alkoholimüügi koht elukohast kõige rohkem kümne minuti kaugusel. Kuigi viimase 20 aasta jooksul on alkoholiaktsiisi tõstetud 16 korda, siis üldist tarbimist vaadates ei ole ka hind enam tarbijale takistuseks. Kuidas siis lahendada liigse alkoholi tarbimise probleemi, kui kellaajalised ja reklaamimise piirangud ei tööta nii hästi, kui võiks,  ning hinnatõus mõju ei avalda?

Mis on pildil valesti?

Miskipärast oleme harjunud ja peame normaalseks, et igal nurgal on alkoholipood, sest kodanik ju peab saama soovi korral alkoholi osta. Sellel pildil on küll midagi valesti. Eelmise aasta 1. juunist kehtima hakanud alkoholiseadus alkohoolsete jookide nähtavuse ja paigutuse kohta on esimene samm selles suunas, et kauplusesse sisse astudes ei märka silm esimesena ridade kaupa pudeleid ning oste on võimalik sooritada ilma, et peaks alkoholiga vältimatult kokku puutuma. Kui kaupluste väljapanekutes ei lubata alkohoolsete jookide alal müüa teisi tooteid, siis sama reegel peaks kehtima ka spetsiaalselt alkoholi müügile orienteeritud kauplustele – seal ei peaks müüdama kaupu, mida saavad osta ka lapsed.

Lisaks tõmbab viinapood paratamatult ligi teatud seltskonda, kes vaevu poeuksest välja saades pudelil korgi pealt kougib ning mõnujooki manustama hakkab. Väikseks omaetteolemiseks leitakse siis ikka mõni pink pargis, laste mänguväljak, varjuline kohakene põõsastes, kortermaja hoov vms. Kohale saabuvad sõbradki ning nii veedetakse aega omavahel lärmakalt maailmavaatelisi seisukohti arutades ja kergendades end, kuhu juhtub. Ja nii päev päeva järel. See probleem ei ole võõras ka Nõmme elanikele. Kuigi Tallinn taaskehtestas 2014. aastal avalikus kohas alkoholipruukimise keelu, ei paista see napsivendi kuigi palju morjendavat.

Pikk tee minna

Kuigi riik, tervishoiuorganisatsioonid ja kohalik omavalitsus panustavad teavitus- ja ennetustöösse, näitab reaalsus, nagu ka tervise arengu instituudi ja konjunktuuriinstituudi tehtud  küsitlused, et alkoholi tarvitatakse Eestis endiselt liiga palju. Püsivaks probleemiks on joobes juhid, viinasurmad, alkoholist põhjustatud koduvägivald jne. 25% õpilastest peab oma vanemate alkoholitarvitamist probleemseks – see on koht, kus peaksid kõik lapsevanemad endale kriitilise pilguga otsa vaatama ja hetkeks mõtlema, mis eeskuju nad lastele annavad.

Kõige kurvem on see, et kui koolimaja vahetus läheduses asub alkoholipood, siis mõjutab joobes isikute nägemine alateadlikult lapsi ja noori, kes hommikul kooli lähevad või sealt tulevad. Lapsed külastavad ka ise alkoholikauplusi, et osta sealt magusaid või soolaseid snäkke, sest see jääb neile koolitee peale. Alles hiljuti tegin ringkäigu Nõmmel asuvates alkoholikauplustes ning sain klienditeenindajatelt teada, et ikka juhtub, et lastele müüakse napsipoes kommi või jäätist. See on muutunud ühiskonnas normaalsuseks ja seni ei seatud kahtluse alla olukorda, kus lapsed valivad viinapudelite taustal maiustusi. Samamoodi oli kümneid aastaid tagasi normaalsus see, et siseruumides võis iga kell suitsu ette panna. Teatud olukordadega harjumine ja nende omaksvõtmine ei tähenda, et reegleid ei võiks muuta. Tähele tuleks panna seda, et piirangute seadmine ei pruugi olla alati kõige tõhusam moodus eesmärke saavutada. Kui aga kujundada keskkonda nii, et lapsed ja noored ei peaks alkoholipoest kommi ostma ja toidupoes riiulitest lookas vägijookidest mööduma, siis on lootust, et kujundame laste ja noorte käitumist alateadlikult – nad märkavad alkoholi vähem ja ei pea sellega igapäevasel kodu- või kooliteel kokku puutuma.
Kahjuks ei ole lihtsat ja õiget lahendust alkoholitarbimise probleemi leevendamiseks, seega peame tegema väikseid, otsustavaid samme. Jah, me liigume õiges suunas, aga ometigi on veel pikk tee minna.

Alkoholimured langustrendis

• 2008. aastal oli alkoholi tarvitamisest tingitud haigustesse surnuid 695, 2017. aastal 419.

• 2012. aastal arvas 93% küsitlusele vastanutest, et joobes juhtimise probleem on väga tõsine, ning 88%, et alkoholist põhjustatud koduvägivald on Eesti ühiskonnas suur probleem; 2017. aastal olid protsendid vastavalt 92 ning 84.  

• 2012. aastal pidas 67% vastanutest ühiskonna soosivat hoiakut alkoholi tarbimisse väga tõsiseks; 2017. aastal arvas seda 57% küsitletutest.

• 2012. aastal pidas 90% vastanutest suureks probleemiks laste ja noorte alkoholitarbimist, 2017. aastaks oli see vähenenud 76% peale.

Laadimine...Laadimine...