Laats: koroonaviirus nakatas ka majanduse

"2019. aasta viimasel kuul Hiinas levima hakanud koroonaviirus – mis tänaseks kannab nime COVID-19 – ei ohusta ainult inimeste elu ja tervist, vaid on vaikselt, kuid järjekindlalt nakatanud ka maailma majanduse," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. 

Laats: koroonaviirus nakatas ka majanduse

Toimetaja: Toomas Raag

"2019. aasta viimasel kuul Hiinas levima hakanud koroonaviirus – mis tänaseks kannab nime COVID-19 – ei ohusta ainult inimeste elu ja tervist, vaid on vaikselt, kuid järjekindlalt nakatanud ka maailma majanduse," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. 

Üha enam käsitletakse rahvusvahelises meedias lisaks inimkaotustele ka majandusnäitajaid ning püütakse ennustada kahjude suurust, sest niisama lihtsasti ei paista uus nakkushaigus lahkuvat. Kui haigeks on koroonaviirus siis majanduse teinud ja kui murelikud peaksime olema?

Esimene väga oluline tegur, mida tuleb selles kontekstis vaadelda, on valeuudiste levik ning  sellest tulenevalt paaniliste reaktsioonide teke. Kõige süütuma näitena võib tuua näomaskide absoluutse defitsiidi, sest levib väärarusaam, justkui kaitseks tavalise pabermaski kandmine haigestumise eest. Nii see kahjuks pole ning pigem on sellest hoopis kasu haigestunu puhul, et teisi ei nakatataks. Info moondumise ulatust väljendab ka tõdemus, et Aasias on hakatud isegi lemmikloomadele maske ette panema ning maskide defitsiidi tõttu kasutatakse ka kilekotte, millele suu- ja silmaaugud sisse lõigatud.

Paljuski on ülepaisutatud ka nakkuse tõsidus, mille puhul võime juba internetist informatsiooni ammutades end täiesti haigeks mõelda. Väited – eriti sotsiaalmeedias levivad – mille kohaselt on tegemist uue katkuga, mis tapab kohe ja kõiki, liialdatakse tugevalt. COVID-19 kinnitatud juhtumite suremuse statistika näitab, et ohtlikuks võib seda haigust pidada vanemate inimeste jaoks (70 ja enam eluaastat) ning nendele, kes kannatavad südameveresoonkonna või krooniliste hingamisteede haiguste käes. Sest ohtlikud on ju eelkõige hilisemad tüsistused – näiteks kopsupõletik – mida nakatumine võib kaasa tuua. Mitte et ei peaks hoolas olema ning end haiguste eest hoidma, kuid kindlasti ei tohi sattuda paanikasse.

Mõistagi kütavad inimeste hirme üles ka mujal maailmas kasutusele võetud ranged meetmed. Viiruse epitsentris Hiinas on muust maailmast karantiiniga ära lõigatud kümned miljonid inimesed ja levivad hirmutavad videod inimtühjadest tänavatest. Arvestades Hiina rahvastiku tihedust ning asjaolu, et nakkus just sealt alguse sai, mõistlik meede, kuid muu maailma jaoks teeb hirmule suured silmad. Lood karantiini pandud kruiisilaevadest tuhandete inimestega pardal – jällegi mõistlik meede arvestades kui palju inimesi on väikesel alal koos ning selle võrra suurenenud ka nakatumise risk. Interneti vahendusel võib iga mõte, foto või videolõik levida üle maailma sekunditega, mistõttu on paanika ka lihtne tekkima.

Teiseks, paljuski paanilistest reaktsioonidest ajendatud probleemiks kujuneb inimeste isoleerumise soov. Ühelt poolt mõistetav ja vajalik, teisalt suurepärane võimalus tekkinud olukorda nahaalselt ära kasutada. Eestiski arutletakse juba selle üle, kes peab kinni maksma töölt kaheks nädalaks koju jäävate inimeste palgaraha ning veelgi enam, seetõttu teenimata jääva käibe ja kasumi.

Paljude tööde puhul on kaugtöö mõistagi võimalik ning seda kasutatakse pidevalt, igasugu viiruslike põhjusteta. Probleemiks on see aga tootva tööstuse puhul ning seda eeskätt riikides, kus toodetakse palju ning üle kogu maailma. Täpseid numbreid, mis jääb näiteks Hiinas tootmata, ei julge veel keegi välja pakkuda. Küll aga teame, et meilegi tuntud ettevõtted, nagu Apple, IKEA, Tesla vaatavad väga murelikult Hiinast tulenevat tagasilööki. Keegi enam isegi ei mäleta, mil seal viimati majandus tõsise tagasilöögi oleks saanud. 2020. aastal aga see kindlasti juhtub.

Kolmandaks arutlevad paljud analüütikud selle üle, kas COVID-19 poolt tingitud kogu maailma majandust tabav tagasilöök muudab midagi ka globaliseerunud majanduskorralduses. Pessimistid näevad börside suurt kukkumist ning Hiina tootmise ja tarbimise languse tõttu tekkivat majanduskriisi. Optimistid aga toovad välja võimaluse liigselt sügavates rööbastes sõitva maailmamajanduse värskendamise võimaluse: tarbimine peab jätkuma ning avaneb ootamatu võimalus neile, kes on varasemalt pidanud hiinlaste tootmisele alla vanduma. Samuti rõhutatakse viirusejärgse Hiina tarbimise plahvatuslikku kasvu, kus ühel hetkel karmidest karantiinipiirangutest vabanenuna soovivad inimesed taas normaalselt elada ning tahavad endale rohkem lubada. Suure sisemaise nõudluse kasvuga võib aga isegi Hiina hätta jääda ning see on taas võimalus kõigile teistele.

Koroonaviirus on küll maailmamajanduse nakatanud, kuid õnneks pole tegemist hetkel nõrga tervisega patsiendiga. Majandus kosub sellest tagasilöögist ning ilmselt saab ka tugevamaks kui oli varem. Õnneks leidub piisavalt palju neid, kes paanika külvamise või sellesse langemise asemel otsivad lahendusi, et tekkinud olukorras uute lahendustega välja tulla ning vältida maailmamajanduse tõvevoodisse langemist. Omamoodi vaktsiin ju seegi, mis aitab majandusel taas terveks saada.

Laadimine...Laadimine...