Lauri Laats: jonn odava peatäie saamiseks tuleb küll ära unustada

"Kujutame end ajas üle kümne aasta tagasi, mil pubides ja restoranis võis sigareti süüdata ning mõnuga tossutada," kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. "Kui riik oleks toona võtnud seisukoha, et küllap lihtsalt manitsemine aitab suitsetamist vähendada, võiksime tänagi näha söögikohtade lastenurgas passiivselt suitsetavaid jõnglasi."

Pilt: Scanpix

Lauri Laats: jonn odava peatäie saamiseks tuleb küll ära unustada (8)

Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats

"Kujutame end ajas üle kümne aasta tagasi, mil pubides ja restoranis võis sigareti süüdata ning mõnuga tossutada," kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. "Kui riik oleks toona võtnud seisukoha, et küllap lihtsalt manitsemine aitab suitsetamist vähendada, võiksime tänagi näha söögikohtade lastenurgas passiivselt suitsetavaid jõnglasi."

Esimene pilt. 23. august 1989. Kümned inimesed kogunevad, neist saavad sajad, sadadest tuhanded ning tuhandetest sajad tuhanded. Kokku kaks miljonit kolme riigi peale.  Kõik need inimesed on kokku tulnud äreva meeleoluga, sest õhus on tajuda midagi teistsugust kui tavaliselt. Ilm on väga ilus ning üles võetakse lauluviise, ikka isamaalisi. Sinna vahele hõigutakse lööklauseid, nende hulgas kõlab kõvasti “sööme kas või kartulikoori”. See on mõistagi Balti kett.

Sellest suursündmusest on möödunud juba üle veerand sajandi ning selle aja jooksul toimunud paljugi märkimisväärset. Eesti inimesed on suutnud oma riigi üles ehitada, käima lükata ning olla ühiskonnana tulevikku vaatavad. Lööklaused “riik peab ettevõtlusest eemale hoidma!”, “erasektor on parim omanik!”, “meil on õhukese riigi ideoloogia, “igaüks on oma õnne sepp!” iseloomustasid poliitilist olukorda reljeefselt pikka aega. Nii oli ja punkt.

1000 surma aastas

Teine pilt. 2016. aasta novembris muutus Eesti poliitiline olukord. Oluliselt tasakaalustatumaks ja poliitilisse tsentrisse suunatumaks. Õige pea sündisid ka poliitilised otsused, millega asuti ümber kujundama maksusüsteemi ning pakkuma tuge eeskätt madalama palga teenijatele. Tegemist on muudatusega, mis suurendab üle 600 000 inimese sissetulekut. Sama jõuliselt asuti asja kallale ka alkoholipoliitikas, kus mingi aktsiisi hüppelise tõstmise ning reklaamipiirangute seadmise teele. Kuna alkohol põhjustab Eestis ca 1 000 inimese surma aastas ning toob endaga kaasa veel lugematu hulga tervisehädasid ning sotsiaalseid probleeme, siis on see samm ka igati põhjendatud.

Põhiteemaks mitte parem elu vaid odav Läti naps

Kolmas pilt. 2017. aasta lõpuks on selge, et poliitiliseks peateemaks pole mitte kujunenud 600 000 inimese elujärje parendamine, vaid hoopis odav Läti naps. Piirikaubandus on muutunud omaette märksõnaks, et mitte öelda majandusharuks. Eesti ettevõtjad majandavad kiviviske kaugusel Lätimaal alkoholimüügiga ning sinnakanti sattuvad eestlased laovad autosse alkoholi palju mahub. Asi on jõudnud isegi nii kaugele, et Euroopa Komisjoni asepresident Ansip praktiliselt minestab avastades oma kodust Läti maksumärkidega alkoholi, maksuamet valmistub karistama naabrimehele tris alus saunalavale sokutavat külameest ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval kutsutakse üles sõitma Lätti odavamat bensiini ja vägijooki tooma. Sellel pildil on küll midagi valesti.
Kujutame end ajas üle kümne aasta tagasi, mil pubides ja restoranis võis sigareti süüdata ning mõnuga tossutada. Kui riik oleks toona võtnud seisukoha, et küllap lihtsalt manitsemine aitab suitsetamist vähendada, võiksime tänagi näha söögikohtade lastenurgas passiivselt suitsetavaid jõnglasi.

Kui kusagilt ei alusta, siis lahendust ei tulegi

Sama lugu on alkoholi ja sellele lisatava aktsiisiga. Kui probleemiga kuskilt otsast tegelemist ei alusta, pole lootustki, et see lahenema hakkaks. Mõistagi võib teha konstruktiivset kriitikat, kas selline aktsiiside tõus oli mõistlik, kuidas see mõjutab riigieelarvet, kuhu meelemürkide pealt teenitav maksuraha peaks täpselt suunatama, ja nii edasi, ja nii edasi. Aga lihtsalt jonn odava peatäie saamiseks tuleb küll ära unustada.

Balti ketis seisnud inimesed skandeerisid, et on valmis vaba riigi nimel sööma kas või kartulikoori. Täna on selle (taas) vaba riigi sajanda juubeli päeval Eesti inimesed valmis pöörama näo lõunanaabri poole. Aga mitte ühise saatuse nostalgiast, vaid odavama napsi saamiseks. Elame ikka huvitaval ajal.

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...