LAURI LAATS: Michal ja Vakra ei usu ka ise, et saavad linnapeaks

"Nii triivivadki sogases vees kaks häälekat endaga rahulolevat tegelast, kelle ainus kapital on toimiva linnavalitsuse valimatu materdamine ning mitteformaalsete liikumiste rakendamine oma valimisvankri ette," kirjutab Tallinna Linnavolikogu aseesimees Lauri Laats.

Pilt: Scanpix

LAURI LAATS: Michal ja Vakra ei usu ka ise, et saavad linnapeaks (2)

Lauri Laats, Tallinna Linnavolikogu aseesimees

"Nii triivivadki sogases vees kaks häälekat endaga rahulolevat tegelast, kelle ainus kapital on toimiva linnavalitsuse valimatu materdamine ning mitteformaalsete liikumiste rakendamine oma valimisvankri ette," kirjutab Tallinna Linnavolikogu aseesimees Lauri Laats.

Kohalike omavalitsuse valimiste eel on meedia keskpunkti kerkinud kaks populistlikke lubadusi pilduvat linnapea kandidaati Kristen Michail ja Rainer Vakra. Pole ka imestada, sest teravaid ütlemisi ja edevat käitumist harrastavad mõlemad ning eks meediahuvi algab kahjuks just veidrustest, mitte kompetentsi ja teovõime hindamisest. Nii triivivadki sogases vees kaks häälekat endaga rahulolevat tegelast, kelle ainus kapital on toimiva linnavalitsuse valimatu materdamine ning mitteformaalsete liikumiste rakendamine oma valimisvankri ette.

Populistide meediaedu kõneleb poliitilise kultuuri allakäigust

Kriitika on edasiviiv jõud ning opositsiooni üks ülesandeid ongi viidata tegevvõimu möödalaskmistele. Ent sellele peavad liituma ettepanekud, kuidas paremini toimida. Kriitikal ja kritikaanlusel tuleb vahet teha – üks neist on asjalik osundus alternatiivsetele ja tõhusamatele võimalustele, teine inetu irisemine kõige kallal. Michali ja Vakra puhul on kriitika ja kritikaanlus selgelt segi aetud. Meenutagem rünnakut Haabersti mitmetasandilise ristmiku rajamise vastu, kus silmakirjalikult kasutati nn rohelisi. Kaht populistist linnapeakandidaati ei morjendanud, et käputäit anarhiste toetades määriti kogu rohelise liikumise mainet. Sama räpane on kinnisvaraarendajate ärihuvidest johtuv võitlus Reidi tee vastu, mida veavad samad tegelased. Sellise tegevusega antakse kindel signaal, et edaspidigi tallatakse enamuse tahe grupihuvide nimel jalge alla.

Michal ja Vakra pürivad Tallinna linnapeaks, ent näitavad oma tegevusega, et ei tunne seadusi, mida linna arengus järgitakse. Planeerimisseadus nõuab iga olulise projekti puhul avalikke väljapanekuid ning arutelusid ja neil esitatud ettepanekute arvestamist, mida nii Haabersti ristmiku kui Reidi tee puhul on ka tehtud. Kõigil linlastel, kaasa arvatud Michalil ja Vakral, oli võimalus oma parandused eelnevalt planeeringusse viia. Nad ei teinud seda, kuna valimised jäid kaugele. Nüüd püütakse segadust külvates endale protestimeelsete hääli korjata. See on aga suhteliselt viljatu tegevus, sest viimase avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on enam kui 90% tallinlastest linnavõimuga rahul. Nii ei too praeguste linnajuhtide materdamine erilist edu. Tekib kahtlus, et Michal ja Vakra ei usu ka ise, et neist võiks peale oktoobrikuiseid valimisi linnapea saada ning poliitteatrit etendatakse hoopis tulevasi riigikogu valimisi silmas pidades.

Prillikivina puhtad

Ühe leitmotiivina püüavad Michal ja Vakra kõigutada praeguse linnavalitsuse mainet ning parandada oma renomeed juttudega korruptsioonist. Kindlasti on korruptsioon teema, millest tuleb rääkida ning mille ärahoidmisega peavad tegelema nii omavalitsused, kui riigiametid, kus avastatakse valdav osa korruptiivsetest tegudest. Hämmastust tekitab tõik, et mõlemad korruptsioonist kõnelejad on olnud ise kistud suurtesse korruptsiooniskandaalidesse ning pääsenud karistusest vaid tänu uurimisorganite loidusele, mida võiks kirjeldada kui Tallinna Sadama sündroomi. Märk on aga jäänud külge nii Michalile kui Vakrale ning seepärast poleks neil otstarbekas antud teemal sõna võtta. Peab olema prillikivina puhas, et süüdistustega välja tulla, vastasel juhul meenuvad iga sellise avalduse peale kilekotid ämma kapist ja Nõmme kooli radiaatorid.

Oktoobris ei toimu linnapea otsevalimisi

Jälgides meediat tundub, nagu toimuksid oktoobris linnapea otsevalimised. Tegelikult aga valime siiski volikogu liikmeid. Sellest tulekski valimiseelset infot hinnates lähtuda. Michali ja Vakra poolt õhku visatud süüdistused on vaid müra, mis püüab juhtida tähelepanu eemale peamisest – vajadusest valida linnavolikogusse pädevad ja linlaste huve parimal viisil esindavad tublid inimesed. Usun, et tallinlased pole nii rumalad, et lasevad end kahel populistil haneks tõmmata ning teevad oktoobris sama õige valiku, nagu varasematel aastatel.

Tallinna Linnavolikogus on läbi aegade töötanud vastutustundlikud ja oma otsustes Tallinnale mõtlevad inimesed. Taolisi tublisid saadikuid jätkub igasse erakonda, ka reformi ja sotside hulka. Sellele mõeldes tekitab hämmingut, et erakonnad tõstavad Tallinnas esile kaks häälekat ent ideedest tühja tegelast, kes pole siiani suutnud tulla välja ainsagi positiivse ettepanekuga. Michali soov kaotada tasuta ühistransport vastandub selgelt enamuse linlaste soovidele ning Vakra võitlus Tallinna Televisiooniga ajab pigem muigama. Aga nagu öeldakse, eks iga mees käitub vastavalt oma paremale äratundmisele.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...