Marek Jürgenson: valimised ei anna ainuvõimu

"Tundub, et endale ei anta üldse aru, millised on omavalitsuste ülesanded, ja et kohalikel volikogudel pole volitusi otsustada riiklike küsimuste üle," kirjutab Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.

Pilt: Scanpix

Marek Jürgenson: valimised ei anna ainuvõimu (2)

Marek Jürgenson, Haabersti linnaosa vanem

"Tundub, et endale ei anta üldse aru, millised on omavalitsuste ülesanded, ja et kohalikel volikogudel pole volitusi otsustada riiklike küsimuste üle," kirjutab Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.

Tutvudes mõnede erakondade ja valimisliitude platvormidega eelseisvateks valimisteks ning kuuldes "Anname tuld!" stiilis viimasele võitlusele kutsuvaid loosungeid, võib arvata, otsekui toimuks oktoobris revolutsioon, mitte kohalike omavalitsuste valimised. Tundub, et endale ei anta üldse aru, millised on omavalitsuste ülesanded, ja et kohalikel volikogudel pole volitusi otsustada riiklike küsimuste üle. Arusaamatuks jäävad ka lubadused lõpetada Tallinnas Keskerakonna ainuvõim. Tegemist on avatud uksest sissemurdmisega, sest ühelgi poliitilisel jõul, ka pealinnas teistest erakondadest märkimisväärselt suuremat toetust omaval Keskerakonnal, pole võimalik nautida omavalitsuses ainuvõimu. Need ajad on ammu möödas. Tallinnas maksab juba aastaid kaasava valitsemise põhimõte ning linnavalitsus arvestab lisaks opositsiooni tehtud ettepanekutele ka asumiseltside, korteriühistute ning teiste MTÜ-de väärt ideedega. 

Omavalitsuste puhul rääkigem eelkõige kommunaalpoliitikast

Muidugi võib valimiste eel välja tulla lubadusega, lahendada võidu korral kõik globaalsed väljakutsed, ent tegelikkuses on suurel poliitikal kohaliku tasandi võimu teostamisel teisejärguline roll. Oluline on, kuidas tullakse toime igapäevaprobleemide lahendamise ning kõigile sotsiaalsetele gruppidele elamisväärsete tingimuste ja võimalikult odavate teenuste võimaldamisega. Üksnes koostöös elanikega suudab omavalitsus edukalt toimida. Kui hakata jäigalt oma joont läbi suruma, võib hätta jääda, sest kodanikuühendused on isepäiste linnajuhtide korrale kutsumiseks piisavalt tugevad.

Milleks valimisliidud, kui on elanikke esindavad seltsid?

Poliitikasse sekkumine on ahvatlev nii mõnegi avaliku elu tegelase, ärimehe või sädeinimese jaoks. Seda kinnitab enne valimisi tekkinud liitude arvukus. Kui aga vaadata ühenduste programme, on need äravahetamiseni sarnased erakondade platvormidega. Eesmärgid jäävad üldsõnalisteks, raskuskese on elanikkonna vajadustelt nihkunud maailmavaatelistele küsimustele ning heietamisele teemal, kellega tehakse koostööd ja kellega mitte. See paneb küsima, miks valimisliidud, kui juba on MTÜ-d, mis räägivad linnaelu juhtimisel häälekalt kaasa ning jäävad seda tegema ka peale valimisi, võitku need siis milline poliitiline jõud tahes.

Valimisliitude käivitajaks on persoonid, kes ei näe endale kohta üheski hetkel tegutsevas parteis ning kelle kaugemaks eesmärgiks on erakonna asutamine. Liidud võivad asutajale toota tõhusa poliitilise kapitali, mille abil on võimalik end hiljem poliitturul kallilt müüa. Tegemist on ettevõtlusvormiga, mis tundub piisavalt ahvatlev, et sellega katsetavad nii miljonärid kui tulihingelised kogukonna eestkõnelejad. Kuidas valimisliitudel läheb, näitab oktoober, ent mina hoian pigem pöialt asumiseltsidele, kelle mõtestatud tegevus on andnud ja annab paljudele Tallinna piirkondadele uue hingamise.

Haabersti seltsid – suure südamega tegus seltskond

Haaberstis tegutseb mitmeid väga tegusaid asumiseltse - Kakumäe Rahva Selts, Kakumäe Elu, Veskimetsa-Mustjõe Selts ja aktiivsed Astangu asumi elanikud. Haaberstis ei ole seltsid ainult eramajade piirkonnas tegutsevad kodanikeühendused vaid ka paneelelamute piirkonnas kogukonda toetav osa. Linnaosa valitsusel on tekkinud linnaosas tegutsevate seltsidega tulemuslik koostöö, mille põhjal võiks koostada kaasava valitsemismudeli õppematerjali. Seltside tuumikud moodustavad ärksad kohalikud elanikud, kes tunnevad kodukandi vajadusi ning linnaosa valitsuse võimalusi nende lahendamisel. Meie kohtumised on alati viljakad ning asjalikud, seltside ettepanekud elulised ja konkreetsed. See välistab eos võimalused möödarääkimisteks ning lahkarvamusteks. Oleme seltsidega teinud koostööd kõnni- ning kergliiklusteede rajamiseks. LOV aitas seltse infotahvlite paigaldamisel ja abistab tulevikus ka külaplatside väljaehitamisel. Veskimetsa-Mustjõe Seltsi aktiivne sekkumine toetas LOV-i resoluutsemas tegevuses Halla tänava äärsete ebaseaduslike ehitiste likvideerimisel.

Seltside eestvedamisel on toimumas järjest enam kogukonnaüritusi. Kakumäe kohvikute päeval ja Veskimetsa-Mustjõe puhvetipäeval jagus tegevusi nii kohalikele kui kaugemalt tulnud sõpradele-tuttavatele. 26. augustil toimub kireva kavaga Veskimetsa-Mustjõe külapäev, kus lisaks käsitöö- ja toidulaadale ning kodukohvikutele saab nautida huvitavat kontsertprogrammi. Samal õhtul leiab Kakumäe aktiivi eestvedamisel Haven Kakumäe sadamas kontsertprogrammiga muinastulede öö ja avatakse näitus Kakumäe 550. Taolised ettevõtmised on eelduseks kokkuhoidva ja eluterve naabruskonna tekkeks.

Haaberstis tegutsevad seltsid ei osale pealinna valitsemises mitte edevate loosungite ja eluvõõraste lubadustega, vaid praktiliste tegudega. Jõud, mis kasutavad valimiste eel vastandumistaktikat, ei tohiks unustada, et vastanduvad ka neile kümnetele asumiseltsidele, korteriühistutele ja muudele seltsingutele, mis etendavad Tallinna praeguses valitsemismudelis olulist rolli.

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...