MARIA JUFEREVA: Kas nullsissemaksega laen aitaks lihtsamalt kodu soetada?

Noortel lastega peredel on väga raske koguda 17 000 eurot tagasihoidliku korteri sissemaksuks, kirjutab Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Pilt: Scanpix

MARIA JUFEREVA: Kas nullsissemaksega laen aitaks lihtsamalt kodu soetada?

Maria Jufereva

Noortel lastega peredel on väga raske koguda 17 000 eurot tagasihoidliku korteri sissemaksuks, kirjutab Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Kolme aasta jooksul, mil olen olnud Lasnamäe linnaosa vanem, on mul väga sageli tulnud kokku puutuda kurbade lugudega, mis oleks nagu copy paste ühest ja samast situatsioonist. Enamasti hakkavad need peale nii: "Elame koos lastega üürikorteris ja omanik nõuab, et me koliksime välja. Kahjuks puudub meil võimalus oma korterit osta. Palun aidake meil saada munitsipaalkorterit."


Kõigile hädas olevatele peredele kohe sotsiaal- või munitsipaalkorterit anda on sama hästi kui võimatu. Ainuüksi Lasnamäel on arvel üle 800 leibkonna ja kogu Tallinnas on selliseid perekondi üle 3500. Raadiku piirkonna kogemus aga näitab, et teatud sotsiaalsete probleemidega perede koondamine ühte asumisse võib vähendada selle kandi turvalisust. Vaja on ka muid lahendusi. Eriti oluline on eluasemeküsimus noortele lastega peredele. Üks Keskerakonna pakutud lahendus on kodulaen, kus esimese sissemakse võtaks enda kanda riik.


Vaevalt et keegi vaidleb vastu, kui leian, et peret luues ja lapsi saades tasub mõelda ka sellele, kas neile on olemas sobiv kodu. Ilma uuringutetagi on selge, et laps toob lisaks suurele rõõmule kaasa hulgaliselt kulutusi. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse uurijad arvutasid välja, et keskmiselt läheb üks laps leibkonnale maksma 280 eurot kuus – ja see ei ole väike summa. Beebidele ja 18-19-aastastele kulub raha pea kaks korda rohkem kui 7-10-aastastele. 18 aasta jooksul, mil laps jõuab täiskasvanuikka, kulub perel kokku keskmiselt 60 480 eurot.


Enamasti hakatakse mõtlema eluaseme soetamisele 25-aastaselt, pärast koolide lõpetamist ja tööle asumise järel. See on ka iga, mil mõeldakse juba tõsisemalt pere loomisele.


Üür sama suur kui laenumakse


Arvutame veidi. Oletame, et teenite kuus keskmiselt 1100 eurot kätte – selline oli keskmine palk tänavu juunis. Kui teil ei ole veel oma kodu, siis peate seda üürima. Lasnamäel maksab kahetoalise korteri üürimine 300-500 eurot kuus. Kui elate üksi, tuleb sissetulekust ära anda vähemalt neljandik, kui mitte rohkem. Saab vast kuidagi hakkama. Kui aga olete loonud pere ja tulemas on ka laps, oleks loogiline mõelda juba oma eluaseme soetamisele.


Oma kodu krediidimaksed peaksid olema noorele perele jõukohased. Keskmine kahetoaline korter Lasnamäel maksab praegu 75 000-80 000 eurot. Krediidimaksed oleksid sel juhul enam-vähem sama suured, kui palju kulub eluaseme üürimisele. On aga suur vahe, kas maksta üüri nagu "surnud hobuse eest" ja oodata, millal tuleb omanikul pähe üürnik tänavale tõsta, või maksta oma korteri eest. Kuna aga rahaliselt suurt vahet ei ole, siis miks on vaja üldse korterit üürida?! Ilmselt on paljudel põhjus selles, et palk ei ole piisav raha kogumiseks korteri esimese sissemakse jaoks, mis on enamasti 10-20 protsenti eluaseme maksumusest. Sageli ei soovi ka laste vanemad või vanavanemad anda oma korterit pangalaenu garantiiks. See on ju mõnes mõttes risk.
85 000 eurot maksva korteri sissemaks on lausa 17 000 eurot. Usun, et nõustute – summa on keskmist palka saavale noorele inimesele üüratu, seda on pea võimatu kokku saada.


On muidugi võimalus osaleda KredExi programmis käenduse saamiseks, see vähendaks omaosaluse protsenti 10-le. Möödunud aastal oli sellise taotluse KredExile esitanud noori üle 1400. See on hea programm, mis ongi mõeldud noortele peredele, kuid sellestki ei pruugi piisata. Statistika vaikib, et paljudele ei ole ka 10% sissemakset jõukohane. Just need noored pered aga seisavadki munitsipaalkorteri järjekordades. Aeg läheb ja lootusetusetunne kasvab.


Pääs sunnimaisusest


Olen veendunud, et nullprotsendine sissemaks leevendaks paljude eluaseme ostmiseks vajalikke kulutusi ning ühtlasi vähendaks ka järjekordi munitsipaaleluruumi saamiseks. Samuti ei oleks noored n-ö sunnismaised sõltuvalt sellest, kus piirkonnas parajasti asuvad munitsipaalmajad, vaid saaks valida, millise linnaosa või asumiga nad sooviksid oma elu siduda. Olgu siis määrav töökoha, lasteaia, meeliskooli või vanematekodu asupaik.


Peale selle toob eluaseme ost vast kaasa ka suurema motivatsiooni otsida endale paremini tasustatav töö, tegeleda eneseharimisega, arendada vastutustunnet enda ja pere ees  jne.


Loodan, et Keskerakonna pakutud ideed toetavad ka teised koalitsioonipartnerid. Meie riik vajab tublisid ja motiveeritud noori, kes pingutavad mitte abstraktsete hetkeväärtuste nimel, vaid soovist saada kodu ja kasvatada tublid lapsed. Selleks tuleb tingimused luua.

Laadimine...Laadimine...