Minister Aab: iga maatükk hinnatakse õiglaselt

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas valitsuse pressikonverentsil maamaksu ja maade hindamise teemat kommenteerides, et  kodualuse maa maksuvabastus jätkub.

Pilt: Scanpix
Poliitika Eesti

Minister Aab: iga maatükk hinnatakse õiglaselt (1)

Enn Tosso

"Maa hindamisel saame objektiivsed hinnad, mis teeb lihtsamaks kõigi elu – omanikud, maaklerid ja hindajad, kes ei pea iga maatükki eraldi hindama. Iga maatükk saab kindla hinna," sõnas riigihalduse minister Jaak Aab valitsuse pressikonverentsil maamaksu ja maade hindamise teemat kommenteerides. "Kodualuse maa maksuvabastus jätkub."

"Maa hind on viimasest hindamisest alates tõusnud seitse korda, kuid mingit hüppelist maamaksutõusu ei tule," kinnitas ta ning selgitas, et riik seab maksutõusule lae, mille piires on omavalitsusel võimalik kehtestada määr, palju maks tõuseb.

Aab kinnitas, et maksimaalne maamaksu määr on 2,5 protsenti, kuid iga omavalitsus otsustab, kui kõrge maks kehtestatakse – kas näiteks 0,1 või 1 protsenti. "Vahe on ju kümme korda. Omavalitsus kohapeal teab paremini, kus on kitsaskohad, et tagada ettevõtja ning inimese ellujäämine. Seda on raske ühiste mallidega hinnata," ütles ta.

"Maa omamine ei saa muutuda karistuseks. Samas võiks maamaks olla stiimul, et maad kasutataks," sõnas siseminister Mart Helme. "Maa hinnatõus näitab korrelatsiooni sissetulekute kasvuga. Kinnisvara alati korreleerub maksevõime ja raha kättesaadavusega." 

Välisminister Urmas Reinsalu ütles maamaksu kohta, et ta pole üldse maksutõusu fänn. "Omavalitsuste ja inimestega tuleb arutada. Vaatame, kas kodualast maamaksuvabastust laiendada, kui näiteks korterelamu pole  sada protsenti elamumaal. See olukord ei ole õiglane," sõnas ta ning selgitas, et olukord puudutab neid kortermaju, kus on ka näiteks keldripood.

Aab kinnitas, et Patarei vanglasse  tuleb kindlasti muuseum. "Päris karmid tingimused on seatud, et arvestada muinsuskaitsega,"  ütles ta. "Urmas Sõõrumaalt sain kinnituse, et sellest tuleb väga ilus asi lennusadama kõrvale. Linna poolt on teed välja ehitatud. Patarei on justkui katkine hammas, mis oli riigi oma ning leiab nüüd ilusa lahenduse," sõnas ta.

Aab osutas, et Urmas Sõõrumaa on arendanud Rotermanni kvartali, mis on kesklinna pärl. "Loodame, et sellest saab sama kena pärl – kindlasti linnarahvale avatud, kus on vaba aega võimalik veeta," sõnas ta.

Helme lisas, et plaan on perspektiivis ka siseministeerium sinna üle kolida.

Reinsalu rõhutas, et kommunismikuritegude muuseumi loomine Patarei vanglasse on oluline.

Põlevkivitööstust ei suleta päevapealt

"Eesti positsioon Euroopa Liidus on see, et me ei toeta üksikmaksude kehtestamist, Eesti on jätkuvalt seisukohal, et maksupoliitika on suveräänne, mis puudutab rohemaksu sisseseadmist," ütles peaministri kohusetäitja Mart Helme.

Aab ütles, et üleöö ei teki roheline ja nutitehnoloogial rajanevat tööstust. "Me kõik mõistame, et põlevkivienergeetika väheneb, kuid lühikese või ka mingi kindla perioodi jooksul pole võimalik sulgeda põlevkivitööstust. Igal riigil on oma poliitika ja omad otsused, me liigume sinna suunas," kinnitas ta ning lisas, et tuuleenergeetika on hea ning päikeseenergia kasutamine on tore, kuid kindluse annab stabiilne energiatootmine. "Tipptarbimise hetkedel võetakse Vene energia sisse. Küsimus on selles, et kolmandad riigid ei saaks torpedeerida kliimapoliitikat," sõnas ta.

20. veebruaril toimub Kohtla-Järvel kohtumine, kus osaleb ka Kadri Simson. Kohtumisel korjatakse ideid ning erinvaid ettepanekuid, kuidas täiendada Ida-Virumaa arenguprogrammi. "Kliimaneutraalsus 2050. aastaks on eesmärk, kuid meil on probleeme, kui peame väga kiiresti liikuma. See on ikka meie otsustada, kuidas see toimub," sõnas minister.

Hiina kujutab endast jätkuvalt turvariski

"Hiina on huvitatud igale poole investeerimisest, sel juhul on oluline meie turvalisus, riigil on alati võimalik hinnata turvariski," sõnas Aab.

Helme sõnul käivad  Hiinast väga head müügimehed, kes oleks valmis tegema meile tunnelid ja sillad ning rahapuudust neil ei ole. "Kui venelane tahab naabreid vallutada, siis Hiina tahab omandada," sõnas Helme ning osutas, et Hiina ettevõtted pole erafirmad, vaid sisuliselt riigiettevõtted, mida kasutatakse luure eesmärgil.

Reinsalu ütles, et Huawei lobikontor käib ringi, kuid midagi dramaatilist seal pole. "Mina osundasin, et me lähtume tehnoloogiajulgeolekust ning oleme õigusriik. Huawei ise ei paku teenust, küsimus on Eesti operaatorites. See lobi, mida me näeme Eesti ühiskonnas, on pigem operaatorite poolt," märkis Reinsalu.

Aab ütles, et tunneli osas selge riigiettevõtete huvi, millel on geopoliitiline mõju. Helme lisas tunneli kohta, et on tehtud kiiranalüüs ning see on julgeoleku risk. "Roosad unelmad, kuidas me teleporteerume Helsingi vahel on ilusad, kuid neil on hinnalipik küljes. Krõbe hinnalipik," kinnitas Helme.

Eesti saab uue lipupäeva

Valitsus teatas, et Jaan Krossi sajas sünniaastapäev 19. veebruar muudetakse lipupäevaks. Helme avaldas kurvastust, et kuigi nooremal põlvkonnal pole Krossiga seda seost, mis vanemal põlvkonnal, mis on seotud rahvuskultuuri elushoidmisega. "Noorem põlvkond ei taju seda panust, mis oli Krossil tsensuuri tingimustes. Kuid oma teostega kõnetab ka nooremaid, kui nad nutitelefonidest jaksavad pilku tõsta," märkis Helme. "Eesti lipp heisatakse, Eesti lippu võiks rohkem näha üldse," märkis ta.

 

 

 

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...