PANGALIIT: Pettuste ohvriks langemast päästavad kaine talupojamõistus ja umbusk

Viimasel ajal on oluliselt aktiviseerunud elanikkonna vastu suunatud peturünnakud, kus erinevate tehniliste vahendite ning psühholoogiliste nippide abil trikitatakse inimesi avama ligipääs oma pangakontole või tegema ise ülekandeid kurjategijate käsutuses olevatele kontodele. Kahjuks on sellistel juhtudel kahju kannatajal oma raha tagasisaamise võimalus kaduvväike, investeerimispettuste puhul on tihti petiste kätte usaldatud ka laenuraha ja teadaolevalt vähemalt ühel korral on sellise petuskeemi ohvriks langemine lõppenud kannatanule vabasurma minekuga.  

Pilt: Scanpix

PANGALIIT: Pettuste ohvriks langemast päästavad kaine talupojamõistus ja umbusk

Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevjuht

Viimasel ajal on oluliselt aktiviseerunud elanikkonna vastu suunatud peturünnakud, kus erinevate tehniliste vahendite ning psühholoogiliste nippide abil trikitatakse inimesi avama ligipääs oma pangakontole või tegema ise ülekandeid kurjategijate käsutuses olevatele kontodele. Kahjuks on sellistel juhtudel kahju kannatajal oma raha tagasisaamise võimalus kaduvväike, investeerimispettuste puhul on tihti petiste kätte usaldatud ka laenuraha ja teadaolevalt vähemalt ühel korral on sellise petuskeemi ohvriks langemine lõppenud kannatanule vabasurma minekuga.  

Kuna pettuste laine ei näita vaibumise märke, siis avaldame Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma asjakohase selgitava artikli.

Aina enam kuuleme petturitest, kes kas reklaami, telefoni või e-kirja teel veenavad inimesi, et pakuvad suurepäraseid investeerimisvõimalusi või trikitavad inimesi muul moel oma kontolt makseid sooritama. Harukordsed pole juhtumid, kus inimene annab petturitele spetsiaalse programmi abil üle oma arvuti ekraani, jagab nendega oma ID-kaardi PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnuseid.

Enamus inimesi kasutab netipanka logimiseks turvalisi lahendusi nagu Smart-ID ja mobiil-ID, ettevõtetes sageli ka ID-kaart. Siiski on pettuste ohvriks langenud inimeste arv ikka tõusuteel ja kahjusummad märkimisväärsed. Ainuüksi tänavu on Eesti inimesed erinevatele petturitele kaotanud pea miljon eurot. Miks see siis nii on?

ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID on turvalised vaid tähelepanelikul kasutamisel!

Tõepoolest, need lahendused on tänapäevased ja tehniliselt turvalised. Nende turvalisust on erinevate testidega korduvalt tõestatud ja lahenduste looja tegeleb pidevalt ka nende turvalisuse jätkuva tagamisega. Paraku sellest ainuüksi ei piisa: peame endalt küsima, kuidas me neid turvalisi vahendeid kasutame. Sarnane olukord on näiteks autodega: kui rooli satub hooletu või tähelepanematu juht, on ka õnnetus kerge juhtuma – seda kui tahes hea ja turvalise autoga.

Kuidas internetis turvaliselt toimetada?

Meil kõigil tuleb ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID PIN-koode sisestades enda käest küsida, kas me ikka saame aru, mida täpselt teeme. Kas ma mõistan, et PIN1-koodi sisestamine mobiiltelefoni tähendab iseenda tuvastamist nagu passi näitamine lennujaamas? Kas ma tean, et kui nutitelefon nõuab PIN2-koodi ja ma selle sisestan, tähendab see, et kirjutan millelegi alla – nagu võtaks pastapliiatsi ja annaks oma allkirja paberile?

Keegi meist ei taha näidata oma passi, kui selleks põhjust pole. Ka pole me valmis andma allkirja valgele paberile või tundmatus keeles arusaamatule lepingule. Miks siis peaksime seda tegema internetis ennast tuvastades või toiminguid tehes? Paraku just sellist läbimõtlematut käitumist näemegi viimasel ajal tihti pettuste puhul – inimesed sisestavad pahaaimamatult oma PIN-koode, saamata täpselt aru, miks seda vaja on, ja nii saavadki petturid imelihtsalt nende rahale ligi.

Selleks, et nii ei juhtuks, tuleb alati veenduda, et teenusepakkuja, kellele oma allkirja edastad, on ikka see, kelle juures oled parajasti toiminguid tegemas. Loomulikult ei maksa jätkata, kui avastad muude tegemiste käigus, et telefonis küsib PIN1-koodi nt sinu kodupank.  Alati tuleb veenduda, et soovid just seda tehingut teostada ja milleks loa annad ning võrrelda kontrollkoodi, mida näed teenusepakkuja lehel, selle koodiga, mida näed mobiiliäpis. Kontrollkood selleks ongi, et lihtsamad pettused kohe välistada. Ja paraku ei saa ka kordamata jätta, et mitte kunagi ei tohi jagada oma panga kasutajatunnust, ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID PIN-koode võõra inimesega, ükskõik, kui veenvalt ta põhjendab, miks tal neid vaja on!

Õpi pettusi ära tundma

Viimasel ajal on plahvatuslikult kasvanud pettused telefoni või sotsiaalmeedia vestluse toel. Kahjuks on sellised pettused tõhusamadki kui e-petukirjad. Tehnoloogia areng võimaldab petta väga veenvalt, näiteks ülemuse häälega telefonikõne tegemine ei ole enam ulme. Kuna tehnika võimaldab üha kavalamaid trikke, on oluline õppida ära tundma pettuste sisu. Ei tasu pimesi usaldada öiselt tunnil saabuvat ärevat sõnumit sõbralt, kes palub kiireloomulist ülekannet tundmatule kontole.

Kontrollida ja küsimusi esitada tuleb ka siis, kui firma omanik või ettevõtte juht palub sul teha suure ülekande tundmatule partnerile või olemasoleva partneri uuele kontole. Väga ettevaatlikuks peaks tegema see, kui võõras inimene lubab e-kirja teel pärandust välismaa sugulaselt, kellest sa midagi ei tea. Samuti ei tohi uskuda võõraid, kes telefonitsi lubavad investeeringule suurt ja kiiret tootlust. Isegi kui selle kinnitamiseks näidatakse ilusaid graafikuid. Kokkuvõttes: kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see ei olegi tõsi. Või kui keegi käitub viisil, mis tundub imelik, siis see ongi imelik. Usalda, aga kontrolli. Ja kui kontrollida pole võimalik, ära mine hullutava pakkumisega kaasa.

Pettused on võimalikud ainult siis, kui me oleme liiga kergeusklikud ja laseme petturitel ennast ära kasutada. Et kasutada internetti ja tehnilisi mugavaid isiku tuvastamise vahendeid turvaliselt, peame olema ettevaatlikud  ja ohtudest teadlikud. Ohtude eest aitavad end kaitsta kaine talupojamõistus ja natuke umbusku. Sellest juba piisabki, et oskaksime pettusi ära tunda ja mitte nende ohvriks langeda.  

Laadimine...Laadimine...