Ratas: esimeste haiguspäevade hüvitamise osas otsime veel kokkulepet

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb mõelda kõik meetmed väga hoolikalt läbi, et inimene ei loobuks haigena koju jäämast, kuna tal ei ole võimalik mingit hüvitist saada. 

Pilt: Rene Suurkaev

Ratas: esimeste haiguspäevade hüvitamise osas otsime veel kokkulepet

Erki Varma

"Täna, kui palgad langevad ja inimeste töötus on väga tugevasti tõusnud, tuleb mõelda kõik meetmed väga hoolikalt läbi, et inimene ei loobuks haigena koju jäämast, kuna tal ei ole võimalik mingit hüvitist saada," rääkis peaminister Jüri Ratas kommenteerides võimalust jätkata kevadist meedet maksta haigushüvitist esimesest haiguspäevast. "Seda teemat me kindlasti käsitleme ka selles eelarveraamistikus, aga hetkel siin kokkulepet ei ole."

Ratase sõnul on ju teada, et esimene kuni kolmas päev inimesed reeglina ei taha koju jääda, sest seda ei hüvitata. Seetõttu otsustatigi kevadise eriolukorra ajal maksta haigushüvitist esimesest haiguspäevast. "Ma arvan, et toona oli ju üks väga selge eesmärk ja eesmärk oli see, et kõik, kes tunnetavad mingisuguseidki sümptomeid või viiruse nähte, jääksid koju," selgitas peaminister.

"Ja ma pean seda otsust väga õigeks, mis me tegime. Minu meelest see oli väga õige lahend. Aga ka toona oli kokkulepe see, et me teeme seda ajutiselt, seda seadust muutma ei lähe ja see kehtib ainult kevadkuudel," rääkis Ratas. Tema sõnul on selle meetme jätkamine siiski eelarveläbirääkimistel arutluse all, kuid kindlat kokkulepet selles küsimuses veel ei ole.

Maksaks 21 miljonit eurot aastas

Rahandusminister Martin Helme nentis, et tema hinnangul oli tegemist vajaliku meetmega, kuigi see oli üsna kulukas. "Sellel oli päris krõbe hinnalipik, see oli umbes seitse miljonit eurot kahe kuu peale. Kui me seda teeme nüüd püsivalt, siis sellel on väga suur, väga suur eelarve mõju," nentis Helme.

Rahandusministri sõnul on meetme jätkamine üks osa ees seisvatest aruteludest. "Kuidas seda teha, no ma ei saaks öelda praegu, et ma olen ühte- või teistpidi võimeline arvama, mida me teeme."

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul kasutas seda meedet kevadel üle 100 000 inimese. "Ilmselgelt ei olnud nii suur hulk inimesi haiged reaalselt," arvas Reinsalu, kelle sõnul arvestaski valitsus sellega, et haigena koju jäämist kasutavad ka inimesed, kel tegelikult haigusnähte ei olegi. "Üks mõõde oli, et inimesed haigena jääksid koju. Aga teine mõõde, mida me toona avalikkusele ei afišeerinud, oli see, et põhimõtteliselt on mõistlikum inimesi isoleerida, et inimesed oleksid eemal töökohtadest," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul ei ole küsimus üksnes selles,  palju see haigekassale maksma läheb, vaid sellel on ka oluline sotsiaalmajanduslik ja inimkäitumuslik mõju. Ma arvan, et selle üle tuleb tõsine arutelu ja ma ei kisu seda välja kogu eelarve ja rahaliste valikute arutelust, mis valitsuses lähemate päevade jooksul ees seisab."

Haigekassa on välja arvutanud, et esimese kolme haiguspäeva hüvitamine suurendaks nende kulutusi 21 miljoni euro võrra aastas.

EVEA: töötaja omavastutus pidi olema ajutine meede

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) on teinud ettepaneku, et riik võiks teisest haiguspäevast võtta haigushüvitise täielikult enda kanda. "EVEA tuletab meelde, et 2008. aasta kriisis tehtud ja 01.07.2009 jõustunud seadusemuudatus, millega tekkis töötaja "omavastutus" 2.-3. haiguspäeva eest ja pandi tööandjatele 4.-8. haiguspäeva hüvitamise kohustus,  pidi olema ajutise iseloomuga. On ilmselgelt ebaõiglane, et see lisakoorem ettevõtjale on ikka alles," märkis  EVEA asepresident ja  jurist-töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa.

"Veelgi enam on ohtlik, kui nüüd kaalutakse võimalust panna ettevõtjatele lisakoormus, maksta haigushüvitist juba teisest päevast. See paneb ettevõtjad raske valiku ette –  kas lubada haigusnähtudega töötaja tööle, et mitte tasuda üle jõu käivat haigushüvitist ning eemaloleva töötaja asendamise tasu," lisas ta.

Eesti perearstide selts on väljendanud seisukohta, et esimesed kolm haiguspäeva peaks olema sarnaselt Soome ja Rootsiga tööandja ja töötaja omapoolsed kokkulepped. Nakatumisohu vähendamiseks ei poolda perearstid kergete nakkushaigete perearstikeskustesse minemist.

Eriolukorra ajal otsustas riik keerulisel ajal toetada haiguslehele jäänud inimesi ning haigekassa maksis eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhul ka kolme esimest haiguspäeva. Kolme päeva hüvitamine kehtis haiguslehtede puhul, mis avati alates 13. märtsist ja hüvitise saamiseks pidi arst haiguslehe avama hiljemalt 17. mail. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki haigekassale lisaraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra lõppedes taastus varasem olukord, ehk esimese kolme haigestumise päeva eest haigekassa ei tasu.

 

 

Laadimine...Laadimine...