REIN RUUTSOO: Presidendi kõne oli suunanäitav - kas me jätkame rahvusriigina või mitte

"Tuleb siiski leida vastus kõnes esitatud põhiküsimusele – kuidas me läheme rahvusena teise aastasajasse? Sellele küsimusele vastust andmata me kestliku kogukonnana teise aastasaja väljakutsetele pikalt vastu ei pea," ütles politoloog Rein Ruutsoo.

Pilt: Scanpix
Arvamus Eesti

REIN RUUTSOO: Presidendi kõne oli suunanäitav - kas me jätkame rahvusriigina või mitte (3)

"Tuleb siiski leida vastus kõnes esitatud põhiküsimusele – kuidas me läheme rahvusena teise aastasajasse? Sellele küsimusele vastust andmata me kestliku kogukonnana teise aastasaja väljakutsetele pikalt vastu ei pea," ütles politoloog Rein Ruutsoo.

"See oli presidendil väga hea kõne. Asi on valikutes, rõhuasteustes ja 100. juubeli puhul ka mitte tülinorimises," tõdes politoloog Rein Ruutsoo. "Niisugused tähtpäevakõned ongi pigem lepitavad ja suunda näitavad. Ja selle ülesande täitis kõne suurepäraselt."

"Väga tähtis  oli ausalt rõhutada, et meie rahvusliku kestmise keskne tingimus  on rahvusriikluse kindlustamine," lisas Ruutsoo.

 "Viimasel ajal on koguni lugupeetud väljaannete veergudele jõudnud Eesti põhiseaduse  kui  kõiges halvas süüdlase nägemine. See sätestavat meie riikluse eesmärgid diskrimineerivalt," jätkas politoloog. "Ainsat lahendust nähakse selle tühistamises, sest " nii vastikud olid mulle kõik need rahvusluse ümber toimuvad mängud: kriibi pisut mistahes "rahvuslikku" argumenti, ikka leiad sealt tagant mingit sorti diskrimineerimise" võtab Postimehe ajakirjanik Karavajev,  nüüd ka Eesti keeles viimase Vikerkaare veergudel kokku on viimaste aastate ajakirjaniku kreedo."

"Siis ilmub välja "kahe kogukonna" teooria, mille  loomulikuks väljundiks  saab olla üksnes veel ühe vene riikluse seadustamine, seekord juba Eesti Vabariigi poolt.  Tigeduse kõrval leidub muidugi ka sügavat asjatundmatust," rääkis Ruutsoo.

"Presidendi kõnet võib pidada ka suunda näitavaks selles mõttes, et ta tegeleb küsimusega, kas me jätkame rahvusriigina või mitte," ütles ta. "Peab aru saama ka, et formaat – presidendi kõne ja sajanda aastapäeva kõne - seab teatud tingimused ja raamid. Kui ka teravaid teemasid käsitletakse selles elegantselt, nagu me kõik kuulsime, oli esitus tasakaalukas ja salliv." 

"Mulle on arusaamatu, miks mõned inimesed, ei suuda mõista komberuumi, kui mõistet meie riigi demokraatlikkusele viitavat  sisukust. Sellega tähistakse rahvuslikku identiteeti toetavaid  kultuurikoode, mis toetavad ja sisustavad rahvusriigi õiguslikke raame, olemata seejuures kellelegi kohustuslikud," sõnas ta.

"Mõne koha peal oleksin mina muidugi presidendist märksa selgesõnalisem olnud, aga nagu ma ütlesin, tegu oli ikkagi pidupäevakõnega," rääkis Ruutsoo. "Tuleb siiski leida vastus kõnes esitatud põhiküsimusele – kuidas me läheme rahvusena teise aastasajasse? Tõstaksin esile inimliku solidaarsuse kui ühe võtmeküsimise rõhutamist.   Sellele küsimusele vastust andmata me kestliku kogukonnana teise aastasaja väljakutsetele pikalt vastu ei pea." 

"Presidendi poolt riigi ja rahvuse kestmiseks võtmeküsimuste seadmine  oli meie tulevikuliste väljakutsete tuuma tabamine  ja tõstis kõne meeldejäävaks ja kordaläinud sõnumiks," ütles Ruutsoo.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...