Rein Veidemann: kõige olulisem on eesti keel

"Rahvuslus on väga noor mõiste. Rahvusriigid hakkasid kujunema 18. sajandist ja meie ise saame rääkida oma rahvuslusest alates 19. sajandi keskpaigast," rääkis ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann. 

Pilt: Scanpix

Rein Veidemann: kõige olulisem on eesti keel

"Rahvuslus on väga noor mõiste. Rahvusriigid hakkasid kujunema 18. sajandist ja meie ise saame rääkida oma rahvuslusest alates 19. sajandi keskpaigast," rääkis ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann. 

"Rahvuslus on alati seotud väga selge identiteedi ja eneseteadvusega. Rahvuslikku eneseteadvust määratlevad ühine keel, territoorium, meelelaad ja lõpuks ka ühine riiklus," märkis Veidemann. "Eesti rahvusluse puhul tundub olevat kõige olulisem keeleline kuuluvus. Eestimeelsuse all peetakse silmas patriotismi ja isamaalisust. Meie tõlgendame isamaalisust sakraalses ja patriarhaalses vormis ning mõistame selle all Eestit kui riiki, tema territooriumi ja väärtusruumi."

"Hümni laulmine uue aasta saabumisel on teatud tava ja kui mingis tavas on kokku lepitud, siis seda tava ka järgitakse," sõnas Veidemann. "Kui vanast tavast hakatakse loobuma ja asemele tulevad uued tavad, siis järelikult ei ole neil vanadel tavadel enam väärtust. Hümn ise omab teatud sakraalset tähendust."

"Ta on osa meie identiteedist, rahvuslusest ja patriootlikkusest. Eesti algab sealt, kus tuntakse uhkust Eestit ülistava ja tähistava laulu üle. Nende kohta, kelle jaoks see ei oma tähendust, ei saa küll öelda,  et nad oleksid eestimeelsed. Eesti algab sellest maast, kus inimene on sündinud, kuhu on tema esivanemad maetud ja kuhu teda ennast ükskord maetakse," lõpetas Veidemann.

Laadimine...Laadimine...