Riik toetas viimase viie aastaga 118 kirikut 3,6 miljoni euro eest, pühakodede säilitamise ja arengu programmi käigus on 15 aastaga aga toetatud enam kui 300 kirikut 13 miljoni euro eest.

Kultuuriministeeriumis toimus reedel riikliku pühakodade säilitamise ja arengu 2014-2018 programmi juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,6 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda, teatas kultuuriministeerium.

Eestis on 450 kuni 500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Pühakodade säilitamise ja arengu programm kutsuti ellu 2003. aastal ning see on kestnud kahes etapis kokku 15 aastat. Programmi jooksul on pühakodadesse investeeritud ühtekokku ligi 13 miljonit eurot ning programm on hõlmanud valdavat osa Eesti kirikutest. Aastatel 2004 kuni 2013 eraldas riik pühakodade säilitamiseks kokku 9,23 miljonit eurot ja toetust sai ligi 200 kirikut.

“Pühakojad on Eesti kultuuri lahutamatuks osaks olnud sajandeid,” ütles kultuuriminister Indrek Saar. “Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda – nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku olulisteks hooneteks, moodustades Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Seetõttu on oluline, et riik toetab pühakodade korras hoidmist ja nõustab nende korrastamisel. Ikka selleks, et pühakojad oleksid jätkuvalt huvilistele avatud,” märkis minister.

Pühakodade programm lõpeb küll senisel kujul, kuid toetused ja arendustegevused jätkuvad. 2019 aasta toetuste saajad selguvad juba jaanuaris. Senise programmi juhtnõukogu asemel on muinsuskaitseametil plaanis kokku kutsuda pühakodade eksperdinõukogu, et kirikupärandiga seotud küsimused regulaarselt läbi arutada. Täiendavaid võimalusi kaitsealuseid hooneid toetada pakub järgmisel aastal jõustuv uuenev muinsuskaitseseadus. Selleks on riigieelarves planeeritud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas.

“Aastatepikkune süsteemne toetus on olnud edukas ja aktiivses kasutuses olevate pühakodade puhul on tänu programmile kultuuriväärtuste pikaajaline säilimine tagatud,” ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. “Tihe koostöö kogudustega on andnud laia arusaama selle pärandiliigi valdajate muredest ja rõõmudest ning see on hea alus edaspidiseks tegevuseks kõikide mälestiste säilimise tagamisel,” lisas ta.

Programmist on toetatud pühakodade ja kirikuvara restaureerimist, ehitusprojektide koostamist, uuringute läbiviimist ning turvalisuse tagamist, sealhulgas piksekaitsete ning, valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamist. Tähelepanuväärsed on ka koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga algatatud kirikute digiarhiiv ja kirikute sisekliima uuringud koos TalTechiga.

Ühtlasi on kaardistatud ja tutvustatud kirikutes peituvat kunstivara nagu kirikutekstiile, kirikuaedu, kirikukellasid, ikoone ja oreleid ning alustatud kahe raamatusarjaväljaandmist, need on “Eesti kirikud” ja “Eesti kirikute sisustus”. Programmi toel on korraldatud koolitusi ja algatatud diskussioon kirikute jätkusuutlikust kasutusest.