Riina Solman: igale lapsele tuleb läheneda erinevalt

"Iga inimene väärib eneseteostuse võimalust. Mina lapsevanemana arvan, et peame liikuma õppesüsteemi suunas, mis läheneb igale õpilasele erinevalt. Kuidagi on vaja saavutada, et lapsed saaksid koolis liikuda eri kiirustel, mitte kõik ühtemoodi tempos, sest kõik ei liigu ühtviisi kiiresti. Aeglasemalt liikujatel võivad olla samuti üliolulised anded ühiskonna jaoks," ütles Lapsevanem Riina Solman IRL-ist.

Pilt: Scanpix

Riina Solman: igale lapsele tuleb läheneda erinevalt

"Iga inimene väärib eneseteostuse võimalust. Mina lapsevanemana arvan, et peame liikuma õppesüsteemi suunas, mis läheneb igale õpilasele erinevalt. Kuidagi on vaja saavutada, et lapsed saaksid koolis liikuda eri kiirustel, mitte kõik ühtemoodi tempos, sest kõik ei liigu ühtviisi kiiresti. Aeglasemalt liikujatel võivad olla samuti üliolulised anded ühiskonna jaoks," ütles Lapsevanem Riina Solman IRL-ist.

"Milline peab olema suundumus enne gümnaasiumi, on minu hinnangul teisejärguline küsimus. Lapse arenguteooria näitab, et alles 6.-7. klassis hakkavad tema anded ja vajadused selgemalt väljenduma. Arvan, et lapse arengu pidev monitoorimine, temale kohandatud ja planeeritud õppekava peaks alguse saama võimalikult varases eas. Inimese hakkama saamisele pannakse alus lapseeas. See eeldab aga kogu süsteemi ja lähenemise muutmist õpilase, mitte kooli ja õpetajate keskseks. Põhimõte on tugeva fookuse loomine õpilase võimekusele ja võimete arendamisele," märkis Solman.

"Tugev ja korralik põhiharidus peab olema tagatud kõikidele. Millegi süvaõppeks on parim aeg gümnaasiumis, mis on ettevalmistus ülikooliks või kutseõppeks. Omanäolisuse parima näitena tooksin esile Vanalinna Hariduskolleegiumi, seal on väga tugev üldkultuuriline taust. Tallinnas, Tartus jt suuremates linnades on võimalik, et õpilased õpivad 1.-12. klassini ühes ja samas koolis. Väiksemates kohtades aga enam mitte," ütles Solman.

"Tugevad põhikoolid peavad olema kõigile, ja kui laps on juba natuke vanem, siis tugevamad gümnaasiumid suuremates kohtades. Põhikooli lõpetajal ei ole praegu väga suurt valikut minna edasi õppima kutseõppeasutusse. Seal on vähe erialasid, kuhu võetakse vastu põhiharidusega. Gümnaasium peaks sisuliselt ette valmistama ülikooli astujaid, paralleelselt kutseõppesse astujatega tegelemine on keeruline ülesanne. Samas on väga palju inimesi, kellest tuleks väga head ametimehed just kutseõppes," rääkis Solman.

"Kooli võiks minna juba aasta varem ja lõpetada ka aasta varem. Gümnaasiumis õpitakse tänapäeval ju 19. eluaastani. Nii vana inimene on täiesti kompetentne õppima juba ülikooli esimesel kursusel või minema tööle. Samal ajal kurdavad tööandjad, et töökätest on puudus, ja teame kõik, et demograafiline situatsioon halveneb. Sellise mudeli puhul kaoksid vanematele ja lastele koledat stressi tekitavad sisseastumiskatsed ja tublimate vanemate poolt "laste treenimine" eelkoolieas eesmärgil, et laps pääseks ilmtingimata eliitkooli," nentis Solman.

Laadimine...Laadimine...