ROOMA KLUBI: Praegune turumajandus on kokku varisemas

"Spekulatsioonil rajanevat rahandussüsteemi tuleb ohjeldada, muidu pole inimkonnal tulevikku, ning me peame loobuma raiskavatest püüdlustest SKT suurendamiseks," arvab õigusteaduse doktor, Eesti Rooma Klubi liige Ando Leps.

Pilt: Scanpix

ROOMA KLUBI: Praegune turumajandus on kokku varisemas (12)

Ando Leps, õigusteaduse doktor, Eesti Rooma Klubi liige

"Spekulatsioonil rajanevat rahandussüsteemi tuleb ohjeldada, muidu pole inimkonnal tulevikku, ning me peame loobuma raiskavatest püüdlustest SKT suurendamiseks," arvab õigusteaduse doktor, Eesti Rooma Klubi liige Ando Leps.

Maailmas mõjukaid mõtlejaid ja riigitegelasi ühendava Rooma Klubi presidendid Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Anders Wijkman andsid klubi 50. aastapäevaks välja inimkonna tulevikku puudutava teadustöö. Selle koostamisel osalesid 34 Rooma klubi teadlast ja riigitegelast. Loomulikult on eelkõige tegemist n-ö juubeliraportiga, kuid siiski omab see teadustöö erilist tähendust, sest maailma elanike peamised mured on koondatud ühte raamatusse.

Raport käsitleb vajadust püüelda "täieliku maailma" suunas, nagu planeedil Maa nimetatakse olukorda, mis võiks praegusest kapitalismist või turumajandusest välja areneda.

Raportöörid alustavad sellest, et meie planeedil pidutseb spekulatsioonil rajanev turumajandus. Rooma Klubi esindajate arvates on terve mõistuse vastane, et kaasaegne turumajandus areneb tsükliliselt, s.t ühest kriisist teise. Tegelikult areneb see raporti autorite arvates pidevalt vaid kriisi suunas, mis kogu aeg ainult süveneb. Kriis haarab lisaks loodusele endasse kõik sotsiaalsed, poliitilised, kultuuri- jt valdkonnad, samuti demograafia ja ideoloogia.

Masu juured 1980ndates

Väga teravad kriitikanooled lendavad tänapäeva turumajandusliku ja poliitilise süsteemi ning finantsmaailma spekulatsioonide suunas. Samal ajal kutsub raport juurutama uut ja alternatiivset majandus- ja haridussüsteemi, mida nimetataksegi "täielikuks maailmaks" ja mida iseloomustab muuhulgas majandusliku ebavõrdsuse ning looduse kurnamise vähendamine. Raporti autorid väidavad, et on vaja otsustavalt vabaneda mugandunud maailmavaatest, pühenduda elu jätkamise võimalusetele Maal. Asjatud on illusioonid, nagu õnnestuks meid väljakurnatud Maalt "ümber kolida".

Rooma Klubi on seisukohal, et 1980. aastatel leidis aset kapitalismi mandumine. Selle peamiseks mootoriks oli finantsspekulatsioonide tagajärjel kasumi saamine. Nii tekkis 2008-2009 finantskriis. Kuid pankurid mitte ainult ei säilitanud oma positsioone, vaid tulid sellest olukorrast välja võitjatena. Kedagi neist ei pandud vangi.

Käesoleval ajal on 98% finantsoperatsioonidest maailmas spekulatiivsed. Korporatsioonide juhid hoiavad maksude maksmisest osavalt kõrvale.

Nad räägivad, et ei riku ühtegi seadust, ning raporti autorid kinnitavad, et seega on kehtivaid seadusi tarvis muuta. Kuid miks ja kelle huvides ei ole neid siis siiani muudetud?

Kuritegevus on kapital

Siinkirjutaja arvates oleksid pidanud raportöörid tunduvalt rohkem süvenema kõige tähtsamatesse probleemidesse, mis aitaks vähemalt pidurdadagi kaasaja kapitalistliku poliitilise ja majandussüsteemi allakäiku. Nimelt on kapitalistil kui omanikul õigus koguda ilma tööd tegemata või siis vähese tööga lisaväärtust ehk "maapealset jumalat". Tuleb aga meeles pidada, et lisaväärtus on eelkõige sotsiaalne, mitte majanduslik kategooria. Seejuures seadustatakse kapitalisti ehk omaniku õigust lisaväärtust saada seadusandlike aktidega. Palgatööline aga seda õigust ei oma. Kahjuks ei oska või ei taha sellise vahetegemise ebaloogilisusest aru saada isegi õigusteadlased.

Kui siit edasi arutleda, siis õiguserikkumine kui süütegu või kuritegu kujutab endast positiivse õigusega, s.t juriidiliste seadustega vastuolus olevat lisaväärtuse saamise või siis raha teenimise viisi. Kapitali kui positiivse õigusega ehk kehtiva seadusandlusega vastuolus oleva lisaväärtuse ehk "maapealse jumalaga" kaasneb seega kuritegevus. Ja jällegi vice versa – kuritegevus on seega kapital. Võiksin toodud väidet pikalt tõestada, ent lisaksin, et mida suurem on seega kapitalisti, näiteks pankuri saadav lisaväärtus (ehk siis kasum, tulu), seda suurem on ka kuritegevus. Järelikult saab kapitaliste ja loomulikult pankureid päris kindlasti vaos hoida sellega, et juriidilised seadused fikseerivad konkreetselt lisaväärtuse ülempiirid. Ja nende rikkumise korral pannakse nemad ehk "sulid", nagu ütlevad lugupeetud juubeliraporti autorid, vangi, ja sellega ühtlasi pidurdatakse turumajanduse kokku varisemist. Olen selles ka ise ühes oma ühes teadustöös kirjutanud.

SKT kui iganenud nähtus

Praeguse turumajanduse eestkõnelejad räägivad eelkõige sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mida tuleb käsitleda poliitilise faktorina ja mis on seega omakorda käsitletav poliitiliste otsuste täideviimisel. SKT peaks kogu aeg justnagu lõputult tõusma. Tegelik kogutoodang (TKT) näitab seda, kui palju on kulutatud olemasolevat ressurssi (naftat, gaasi, puitu jne) elanike parema elu nimel ja sedagi väga erinevalt. SKT ainult mõõdab majanduses ringleva raha kiirust, ja muud midagi.

Rooma Klubi avaldab seega toetust riikidele, kelle siseriiklik kogutoodang (SKT) on vähenenud, kusjuures ei ole õige suurendada toodangut rahvastiku arvu suurenemise korral. 20. sajandi algaastatel suurenes rahvastik maailmas viis korda, samal ajal kui majanduskasv suurenes nelikümmend korda. Rooma Klubi arvates tuleb piirata inimkonna järsku juurdekasvu. Veelgi enam: maailma rahvastik peab vähenema. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% maakera primaarproduktsioonist.

Inimmõjulised muutused planeedi ökosüsteemides on niivõrd suured, et need hakkavad ohustama meie endi ja järeltulevate põlvede heaolu.

Samal ajal paistab silma just toiduainete väga erinev kättesaadavus maailma eri osades. Väidetavalt nälgib 80 mln inimest, kui samal ajal on kaks miljardit ülekaalulised. Kõige suurem luksus on karjakasvatus, mis ei tohi edaspidi kuuluda "täielikku maailma", kuna see olevat ökoloogia seisukohalt väga halb.

Humanitaar- ja tehnikateadused kokku

200 aastat tagasi oli maailmas ainult üks linn, kus elas miljon inimest: London. Kui palju on tänapäeval miljonilinnu? Kuid maailma tulevik on seostunud just linnastumisega. Huvitav, aga maalt linna sattunud inimesed tarvitavad neli korda rohkem ressurssi kui varem, kui nad elasid maal.

Kliimast rääkides kordavad autorid palju kordi korratud tõsiasju, et globaalne soojenemine ongi meie planeedi üks kõige hirmuäratavamaid probleeme, kuna üks suurimaid looduse reostajaid USA ei ole ühinenud isegi Pariisi 2017. a kliimaleppega. Reostuse vähenemiseks tuleb väga põhjalikult korrastada tootmist ja tarbimist, sest jäämägede sulamine võib tohutult tõsta meretaset ja kokkuvõttes viia üleilmse kriisini.

Rooma Klubi asub seoses inimkonna tulevikuga samas seisukohal, et üliõpilased vajavad inklusiivset ehk kaasavat haridust, kus eri teadusharusid, näiteks humanitaar- ja tehnikateadusi ei õpetata eraldi, vaid neid tuleb ülikoolides õpetada koos. Kultuuriline mitmekesisus on hädavajalik nii sotsiaalses, geneetilises kui ka bioloogilises evolutsioonis, mis on omakorda vastukaaluks globaalsele monokultuurile.

Kuid kas need eelpool mainitud seisukohad kehtivad ka "vana hea ja targa" Euroopa ning tema rahvusriikide, eriti Ida-Euroopa rahvusriikide kohta, küsib siinkirjutaja. Näiteks Eestis on põhiprobleemid eesti keele ja põlisrahvuse säilimine, seejärel vaesuse vähendamine ning kolmandaks kaitsevõime tugevdamine. Teatud mõttes võib nende murede lahendamine paikneda vastuolus kogu maailma globaalse eksistentsi probleemidega, mille Rooma Klubi on nüüd esile toonud.

12 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...