SAMI LOTILA: Korruptsioonikomisjoni esimees ei tunne oma korruptsiooni ära

 See, kuidas erakondade rahastamist kontrolliva komisjoni esimees ühelt erakonnalt raha vastu võttis, on suisa õpikunäide korruptsioonist.

Pilt: Albert Truuväärt

SAMI LOTILA: Korruptsioonikomisjoni esimees ei tunne oma korruptsiooni ära (2)

Sami Lotila

 See, kuidas erakondade rahastamist kontrolliva komisjoni esimees ühelt erakonnalt raha vastu võttis, on suisa õpikunäide korruptsioonist.

Eestis töötava väliskorrespondendi jaoks on käesolev suvi olnud erakordselt soe mitmes mõttes. Esmapilgul uskumatuna tunduvaid uudiseid ja skandaale on tekkinud nii palju, et kõikidest ei ole jõudnud isegi kirjutada.


Kõige uskumatum, skandaalsem, aga ka kurvem uudis sai teatavaks siiski alles suve lõpus, kui peagi juba endine Eesti erakondade rahastamist kontrolliva komisjoni esimees osutus ise ühe erakonna poolt kinnimakstuks. Selgus nimelt, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehele on üks Eesti erakond maksnud iga kuu suure summa raha, koguni 5000 eurot, millest komisjoni esimees paneb kohe poole oma taskusse.


Nagu teame, on Eesti õiguskaitseorganitel, aga ka poliitikutel ja ajakirjanikel olnud suuri raskusi saada aru sellest, mis asi see korruptsioon õieti on. Kuidas defineerida seda sõna ja selle sisu? Sellist teadmatust on kasutatud räigelt ära oma poliitiliste vastaste mustamises. Nüüd aga on meil otse õpperaamatust võetud näide korruptsioonist selle kõige lihtsamas ja traditsioonilisemas vormis: isik, kes peaks valvama poliitikuid, võtab poliitikutelt vastu raha. Kui see pole korruptsioon, siis mis see on?


Nagu ülalpeetav kohtunik


Antud esimees pole saanud ühelt erakonnalt raha "juhuslikult" või "kogemata"; ta on saanud seda pikemat aega, iga kuu, ja teades täpselt, kust see raha pärineb. Kõige tipuks on ta teatavasti osalenud antud erakonna töös ja saanud selle eest ka lisatasu. Uskumatu, tõepoolest!


Siinkohal võiks tõmmata paralleele kohtunikuga, keda peab üleval ettevõte või võõrriik. Kui tõsiseltvõetav selline kohtunik oleks? Pole üldse oluline, mis erakonnalt ta võtab raha, vaid hoopis see, et raha vastu võttes on ta kaotanud oma erapooletuse ja usalduse enda suhtes. Nüüd on Eesti politsei ja prokuratuuri asi uurida, kas ja mis kuritegusid on ta pannud toime raha vastu võttes, ja mis toimub järgmiseks. See peaks olema täiesti selge, miks ta komisjoni esimehena enam ei jätka.


Muidugi peab komisjoni esimees ka tagastama raha, mille ta on saanud korruptiivsel moel. Kõne alla tuleb ka tema juhitud komisjoni tehtud otsuste tühistamine. Avaliku usalduse taastamine komisjoni ja selle töö vastu ei saa olema kerge.


Uurimist küllaga


Huvitav, kui mitte eriti jõle on see, et just nimelt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees ei näi saavat aru sellest, mis on korruptsioon. Ka vahele jäädes on ta püüdnud õigustada oma käitumist ehk raha vastuvõtmist ja ka öelnud, et talle raha maksva erakonna võimalikke pattusid uurides taandaks ta end, ehk ei osaleks antud erakonna uurimises. See on halenaljakalt öeldud ja kinnitab, et ta siiski ilmselt mõistab, et uurimisaluselt, aga ka potentsiaalselt uurismisaluselt raha võtmine teeb uurija – siinkohal võib teda juba nimetada "uurijaks" – raha andjast sõltuvaks ja erapoolikuks.

 
Nagu teada, ei ole komisjon siiani leidnud midagi uurimisväärset erakonnas, kes talle on raha sokutanud. Seda meie veel ei tea, kas see on vaid juhus või hoopis igakuise 5000 euro kasseerimise tulemus. Politsei ja prokuratuur uurigu seda!  


Ei ole isegi mingi avalik saladus, vaid tuntud fakt, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni peamine ülesanne on siiani olnud puhtalt Keskerakonna tümitamine. Erapooletut suhtumist oma uurimisalustesse erakondadesse pole näidanud ka komisjoni aseesimees, kes teatavasti teenib elatist muuseumi pressiesindajana. Muidugi on äärmiselt tähtis, et erakondade rahastamist kontrollitakse ja uuritakse, aga usaldusväärselt saab seda teha vaid täiesti erapooletu organ.


Loogiline oleks jätta ülesanne puhtalt politseile ja prokuratuurile, aga kas nad nüüd nii väga on hiilanud mõiste "korruptsioon" defineerimisel? Vähemalt mulle tundub, et komisjoni korruptsioonikriis on osa suuremast korruptsioonikriisist Eesti poliitikas, õiguskaitses ja ühiskonnas tervikuna. Olgem õnnelikud, et see teema kisti nüüd päevavalgusesse eriti konkreetsel moel.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...