Sami Lotila: parim kaitsepoliitika on tõhus, õiglane sotsiaalpoliitika

Verivärske uuringu järgi pooldab vaid iga viies soomlane Soome liitumist ülemaailmse sõjalise organisatsiooni Natoga. Nato populaarsus on Soomes selgelt languses, sellest hoolimata, et eriti kõrge see pole Soomes kunagi olnudki, kirjutab Pealinna lugeja ja kolumnist Sami Lotila.

Pilt: Scanpix

Sami Lotila: parim kaitsepoliitika on tõhus, õiglane sotsiaalpoliitika

Sami Lotila

Verivärske uuringu järgi pooldab vaid iga viies soomlane Soome liitumist ülemaailmse sõjalise organisatsiooni Natoga. Nato populaarsus on Soomes selgelt languses, sellest hoolimata, et eriti kõrge see pole Soomes kunagi olnudki, kirjutab Pealinna lugeja ja kolumnist Sami Lotila.

Aastal 2014 alanud Krimmi kriis tõstis Nato pooldajate arvu Soomes ajutiselt, sest varasemast suurem hulk soomlasi hindas Venemaad riskiks ka Soomele. Hetkel on aga soomlaste suhtumine Venemaasse jälle normaliseerunud ja Venemaad ei peeta Soomes vaenlaseks või isegi potentsiaalseksi vaenlaseks. Venemaad Soomes ei kardeta.

Soomlased saavad aru, et olukord Krimmis oli erakordne, ja et Ukraina ja Soome ajalugu ja geopoliitiline asukoht pole lähedaltki sarnased. Valdav enamus soomlasi soovib sõbralikke, konstruktiivseid suhteid kõikide oma naaberriikidega, mis ongi loogiline.

Soomlased pole sinisilmsed Venemaa, aga mitte ka Ukraina suhtes, vaid vaatavad Ukraina arenguid ja näiteks korruptsiooni ja paremäärmuslaste tõusu vägagi kriitilise pilguga.

Ei taha saada Baltikumi kaitsjaks

Soomes tahetakse vaadata oma riigi turvalisust pikemas perspektiivis, püüdes näha üle praeguste kriiside ja vastasseisude. Kriise tuleb ja läheb, aga oma riigi asukohta ja naabreid ei saa muuta. Soomlased ei hinda oma turvalisuse pandiks niivõrd ründelennukeid ja tanke vaid arukat diplomaatiat, mis ulatub üle maailma.

Oluline osa Soome diplomaatiast on Soome aktiivne roll lepitajana maailma eri kriisides. Soome ei õhuta uusi kriise, vaid aitab lahendada juba olemasolevaid. See ei õnnestuks, kui Soome poleks neutraalne ja igas mõttes usaldusväärne riik, mis ei kaldu kriisides ühelegi poolele.
Üks väga oluline, kui mitte isegi kõige olulisem tegur soomlaste pessimismis Nato suhtes on aga Eesti ja Baltikum. See võib tulla üllatusena eestlastele, aga nii see kahjuks on. Soomlased kardavad, et Natos kujuneks Soome rolliks Baltikumi kaitsmine, ja eriti oma õhuväega.
Soomes ei olda rahul sellega, kui aeglaselt Eesti ja teiste Balti riigide kaitsevõime on arenenud pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Oma õhuväge pole Eestil üldse, mis teeks ründava vaenlase tõrjumise praktiliselt võimatuks. Puudub ka teisi kaitseliike täielikult, või peaaegu täielikult.
Ainus viis tekitada Baltikumi arvestatav õhuvägi oleks soetada lennukeid koos, kolm Balti riiki ühiselt. Seda aga vaevalt juhtub, ja seda kurba fakti teatakse hästi nii Soomes, Venemaal kui ka Nato peakorteris Brüsselis.

Eestlased ei usu oma riigi kaitsevõimesse eriti ja selle arendamisesse, aga soomlased seevastu usuvad. Soomes on kaitseväekohustus igal noormehel ka reaalselt, ja mitte vaid paberil. Kindlasti tuleneb soomlaste raudne eneseusk osaliselt ka sellest, et Soomel on olemas kogemus ülekaaluka vaenlase tõrjumisest – ja isegi kaks korda järjest.

Soomes mäletatakse hästi veel sedagi, kuidas võõrriigid ei saabunud Soomele appi sellest hoolimata, et nii lubasid. Lõppude lõpuks saabki riik usaldada vaid oma inimesi. Riik on kaitstud vaid siis, kui selle kõik elanikud tahavad ja peavad seda kaitsma, ja mitte ainult kaitsevägi.
Soomlased teavad, et parim kaitsepoliitika on tõhus, õiglane sotsiaalpoliitika, koos tipptasemel diplomaatiaga.

Heaoluriik peab ulatama abikäe

Juba aastakümneid on Soome osalenud aktiivselt rahumissioonidel maailma eri kriisikolletes. Soome osaleb, sest Soomes peetakse seda ühe heaoluriigi kohustuseks, aga on olemas ka isekam põhjus: Soome tahab hankida ja analüüsida infot sõjaliste kriiside tekkest ja arenemisest.
Diplomaatilised kriisid arenevad sõjalisteks vägagi sarnaselt, sama valemi järgi. Kui valem on teada, on sõjalisi kriise ja kriise üleüldse kergem vältida. Samuti ekstreemsus areneb tavaliselt sama valemi järgi.

Üks kindlamaid viise ärgitada üles kriis, on katkestada dialoog oma vastasega. Siis tekib oponendist kiiresti vaenlane. Just selliseid arenguid on soomlastel hetkel näha oma naabruskonnas. Ise soovivad soomlased neid vältida.
Võib-olla, et Soomes veel kunagi korraldatakse referendum Nato-liikmelisuse teemal, aga hetkel pole see teema aktuaalne. Soome presidendikanditaatidestki vaid üks – väikse Soome rootsikeelse erakonna esindaja - pooldab Soome Nato-liikmelisust. Suurtest väljaannetest osa kaldub Nato poolele, aga varjatult.

Soomel muidugi on soojad suhted Natoga, aga reaalset kaitsekoostööd arendab Soome hetkel teise neutraalse riigi ehk Rootsiga. Võimalik on ka see, et kunagi otsustab Rootsi taotleda Nato-liikmelisust, aga uuringute järgi isegi see ei paneks soomlasi ümber mõtlema.

 

 

Laadimine...Laadimine...