Tallinn võiks olla Eesti kui rohelise riigi teerajaja

Maailm teab Eestit rohelise riigina vähe, olukorra muutmisel saab Tallinn olla teerajaja. Märksõnaks on siin linlased ise – ei pea ju ainult ametnik otsustama, kus kohas võiks paikneda lillepeenrad või ilupõõsad.

Pilt: Scanpix

Tallinn võiks olla Eesti kui rohelise riigi teerajaja

Raivo Tammus

Maailm teab Eestit rohelise riigina vähe, olukorra muutmisel saab Tallinn olla teerajaja. Märksõnaks on siin linlased ise – ei pea ju ainult ametnik otsustama, kus kohas võiks paikneda lillepeenrad või ilupõõsad.

Tallinn on kandideerinud rohelise pealinna tiitlile ning  saavutanud Euroopa innovatsioonipealinna konkursil teise koha. Nende kahe sümbioos annab hea võimaluse teha hüpe  uut moodi linnaarengus, kus roheline mõtteviis toetub tugevale innovatsioonile.
Miks on Tallinnale rohelise pealinna tiitel nii oluline? Eestit teatakse peamiselt kahest aspektist – esmalt kui kõrgelt arenenud e-ühiskonda ja teisalt kui puutumatu ja puhta loodusega riiki. Oma digivõimekuse suurendamisega oleme tegelenud juba aastakümneid ja saavutanud tõsiseltvõetavuse laial rahvusvahelisel tasandil. Rohelise riigina teatakse meid maailmas veel vähe, aga just siin peitub meie järgmine suur võimalus. Tallinn tahab olla selles vallas teerajaja.


Linnastumine suureneb üle maailma, nii ka Tallinnas. Viimase 13 aastaga on tallinlaste arv kasvanud pea 50 000 elaniku võrra. See on rohkem kui terve Pärnu jagu inimesi. Miks ei võiks pealinna elanike arv järgmisel kümnendil kasvada veel 50 000 võrra? Järjest enam tundub, et ühe kunagise Tallinna linnapea visioon sellest, kuidas suurem osa eestlastest võiks pidada mõistlikuks pealinna kolimist, saab varem või hiljem tõeks. Elanike arvu kasv eeldab aga paradigmade muutust, uute võimaluste nägemist ja neile avatud olemist.


Sõitude planeerimine


Linnaplaneerimise osas oleme sellega Tallinnas juba otsa lahti teinud. 2018. aasta alguses sai Tallinn valmis linna uut moodi planeerida aitava nutirakenduse AvaLinn. Selle äpi kaudu saab igaüks jagada oma mõtteid ja soovitusi linnaplaneeringute kohta. Soovitan kõigil oma ümbruse arengutest ja linnaruumist hoolivatel linlastel see rakendus ka oma seadmesse laadida. Kõiki rakenduse kaudu esitatud ettepanekuid on võimalik kasutajatel hinnata, lisaks jõuavad need ka projekti eest vastutatavate ametnike töölauale. Rakenduse eesmärk on kaasata võimalikult palju elanikke linnaplaneerimisse, ja minu meelest täidab see rakendus oma ülesannet hästi.


Lisaks AvaLinnale on Tallinnas teisigi rohelise pealinna agendat toetavaid tarkvararakendusi. Näiteks linna haljastuse infosüsteem, mis huvilistele selle valdkonna kohta head ülevaadet jagab. Ka seda süsteemi saame edasi arendada, et linnaruumist hoolivaid elanikke veelgi rohkem kaasata. Ei pea ju ametnik alati olema see, kes otsustab, kus kohas peaksid paiknema lillepeenrad või ilupõõsad.


Mujal maailmas juba praegu aktiivselt kasutusel olev suur-andmete analüütika on samuti üks osa tarkadest võimalustest, mille abil saame linna enam ressursisäästvusele ja rohelisele mõtteviisile suunata. Suurandmetest on tihti kasu nii ühistranspordi kui ka liikluskorralduse planeerimisel – alates sõidugraafikutest kuni fooritsükliteni. Tegevuste andmepõhisem korraldus aitab säästa tuhandeid liitreid kütust meie kõigi sõidukites.


Nutikad majad standardiks


Täiendavaid võimalusi toob ka asjade Interneti (IoT) kiire areng, mis laiendab reaalajas andmekorje võimalusi ja aitab seeläbi kaasa paremate otsuste tegemisele. Näiteks võiks linnahoonete kütte- ja ventilatsioonisüsteeme kontrollida ainult intelligentsed IoT lahendused, mis suudavad süsteeme reguleerida nii hoones viibivate inimeste arvu kui ka süsihappegaasi (CO2) taseme järgi. Pakun välja, et intelligentsete tehnoloogiate kasutamine tuleks sarnaselt liginullenergianõudega teha osaks meie tulevasest ehitusstandardist, sest aitavad ju ka need kaasa meie rohelisemale elukeskkonnale.


Alati ei pea uuendused olema kõrgtehnoloogilised. Näiteks saab Põhja-Tallinn sel aastal Paljassaare poolsaarele oma bioloogilised muruniitjad – linnaveised. Mõelda vaid, Euroopa pealinn, kus samas on lähedal hulgaliselt looduskaitsealasid ning karjatatakse digiajastul veiseid. Ja lisaks, milline kokkuhoid kulude osas, sest veis on suurepärane kärner.

Laadimine...Laadimine...