Tallinna-Helsingi tunnel on lähemal kui eales varem

Soome lahe alune tunnel mõjuks hästi tööhõivele, kaupade liikuvusele ja reisimise kiirusele, kirjutab majandus- ja taristuministri nõunik Jaan Männik.

Pilt: Scanpix

Tallinna-Helsingi tunnel on lähemal kui eales varem

Majandus- ja taristuministri nõunik Jaan Männik

Soome lahe alune tunnel mõjuks hästi tööhõivele, kaupade liikuvusele ja reisimise kiirusele, kirjutab majandus- ja taristuministri nõunik Jaan Männik.

Hiljuti Tallinnas toimunud FinEst Link tunneliprojekti ja uuringute tutvustus pälvis meedias suure tähelepanu, ning taoline huvi on igati ära teenitud. On ju Tallinna-Helsingi vaheline tunnel viimaste aastate jooksul pidevalt pildis püsinud, seda ka tänu Peter Vesterbacka ideedele. Tunnel on olnud unistuseks aastakümneid, kuid praegu oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem.


Mida me siis ikkagi FinEst Link projekti tulemusi vaadates teada saime? Esiteks, kui vaadata Tallinna-Helsingi tunnelit puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks tunnel majanduslikult tasuv. Seega tuleb vaadata suuremat pilti ja projektiga kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid kogu piirkonnale. Tegelikult on suhteliselt tavapärane, et suured taristuprojektid ei ole reeglina majanduslikult tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majandusse laiemalt.


Tunneli maksumuseks hinnatakse 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat. Seda arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Arvestades, et Eesti riigieelarve on u 10 miljardit eurot, võib ainuüksi tunneli hinnanguline maksumus esialgu pahviks lüüa. Sealjuures ei pea maksumusest rääkides esile tooma ainult tunneli ehituseks vajalikke vahendeid. Juba praegu tuleb otsustada ka seda, kust tulevad vahendid järgmisteks uuringuteks.


Brüssel huvitatud


Avaldatud andmetest nähtub, et Talsinki tunnel on majanduslikult tasuv, kui riik/riigid finantseerib tunneliehitust ja erafirmad teevad koostööd. Euroopa Liidu toetus peaks katma 40% tunneli maksumusest. Selleks, et suurendada Euroopalt toetuse saamise võimalust, on väga vajalik Eesti ja Soome saadikute lobitöö Euroopa koridorides. Eurosaadikute teadlikkuse tõstmiseks käisin veebruari lõpus koos kolleegidega MKM-ist, Harjumaa omavalitsuste liidust ja Tallinnast antud projekti ka meie saadikutele Brüsselis tutvustamas. Eesti saadikutest osales üritusel vaid Urmas Paet, Soome saadikute huvi ürituse vastu oli suurem.


Jäi selgelt kõlama, et ka Brüsselis on antud projekti vastu huvi olemas. Lisaks toodi välja soovitus mõelda suuremalt ja taotleda toetust mitte ainult Eesti ja Soome poole pealt, vaid tuua mängu ka Norra ja muuta projekt globaalseks. Siinkohal tuleb kindlasti abiks hiljutine uudis, mille kohaselt kaaluvad Soome ja Norra raudtee ehitamist, mis ühendaks Rovaniemit Barentsi mere sadamaga ja võiks esmastel hinnangutel valmida 2030. aastaks. Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Anne Berneri sõnul on Arktiline raudtee  Euroopale tähtis projekt, mis liidab Põhja-Euroopat, Arktikat ja mandri-Euroopat. Ühendus looks paremad võimalused paljudele põhja-aladel tegutsevatele ettevõtetele. Arktilise raudtee ühendamiseks Rail Balticu ja ülejäänud Euroopaga on vaja Tallinna-Helsingi tunnelit.


Tunnel ühendaks lennujaamu


Tunneli potentsiaalne maksumus ja kitsaskohad ei keela meil unistada võimaluste üle, mida tunnel pakuks. Üheks suureks plussiks on Tallinna ja Helsingi lennujaamade vahel kiire ühenduse loomine. FinEst Link projekti raames selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust, need on Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele. Peatuse vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga.


Kiirkorras Helsingisse pääsemine toob meieni ka suuremaid lennusihtkohti Aasias ja mujal. Lisaks suurendab see tõenäosust, et Aasia turistid, kes praegu lendavad Soome, tulevad senisest enam ka Tallinna vanalinna kaema – kuuldavasti reklaamivad soomlased ise ka turistidele Tallinna ja siinset imelist vanalinna. Tallinna võetakse juba nüüd reisipakkumise loomuliku osana.


Vedude arv suureneb


Tunneliprojekti uuring näeb ette Tallinna ja Helsingi vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahe- või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul. Projektis valminud prognooside kohaselt kasutaksid tulevikus aastas umbes 12 miljonit reisijat Eesti ja Soome vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit sõidaks jätkuvalt laevaga, mis teeks reisijate koguarvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel ligikaudu 9 miljonit inimest  aastas. Ka kaubavedude osas prognoositakse hüppelist kasvu. Projektis on hinnatud, et 2050. aastal veetakse nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel ligi 3,8 miljonit tonni kaupa aastas. See kõik aitab elavdada meie majandust.


Tallinna-Helsingi vaheline tunnel on kahtlemata ilus idee ja suur mõte, millega tuleb edasi liikuda. Tunneli iga-aastased ülalpidamiskulud saaksid projekti kohaselt tulevikus kaetud tunnelimaksudega, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas. Tuleb tunnistada, et praegu ei ole tunneli ehituse finantseerimisskeem otsustatud. Selge on ka see, et väga rasked otsused seisavad alles ees, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel paigas, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Edasised uuringud ja arutelud peavad ka sellele küsimusele vastuse leidma enne, kui reaalselt kaevama saab asuda. Unistus tunnelist on aga reaalsem kui eales varem.

Laadimine...Laadimine...