14. märtsil toimunud Tallinna praostkonna sinodil Nõmme Rahu kirikus oli praost Jaan Tammsalu tagasivalimise otsus üksmeelne.
Sinodil tunnustati tagasivalimisega ka senise abipraosti Arho Tuhkru tööd.
Tallinna praostkonnas on praegu 12 kogudust, kõige uuemad neist Harkujärve ja Mustamäe. Jaan Tammsalu loetles oma kõnes vaid mõned senised kordaminekud pealinna koguduseelus: praostkonna muusikute ja õpetajate regulaarsed kokkusaamised, Kaarli kooli hea käekäik, Mustamäe kiriku ehitus. Praost tõstis esile ka Tallinna linna olulist panust kirikute remontimisel ja ümbruse heakorrastamisel.
“Kas uusi kirikuid on vaja?” küsis Tammsalu ja esitas vastuküsimuse: “Kas kujutate ette Pärnut ilma ühegi luterliku kirikuta? Aga 60 000 elanikuga Mustamäe?”
Jalajälg piiblil
Tammsalu tsiteeris oma kõnes värskelt üle loetud ja filmina nähtud Tammsaare “Tõde ja õigust” ja meenutas selle värskest filmiversioonist meede jäänud episoodi, mis illustreeris pettumist Jumalas. Jalajälg piiblil varjutas filmis tähendusrikkalt just sõna Immaanuel, mis tähendab, et Jumal on meiega. Nii soovis Tammsalu kõigile eelkõige usus püsimist.
Revisjonikomisjoni esimees Jüri Ehasalu tunnustas koguduste tegevust ja tõi välja, et praostkonna majandustegevus on stabiilne ning ühelgi kogudusel võlga ei ole. Ehk kokkuvõtteks: “Vargamäge revisjon ei leidnud.”
Peapiiskop Urmas Viilma tõdes oma kõnes, et peale nähtava kiriku tuleb arvestada ka nähtamatu kirikuga. Selle all ei pidanud Viilma silmas siiski taevariiki, vaid kiriku tegemistest osasaajaid meediakanalite vahendusel. Näiteks kuulab kuni 100 000 inimest igal hommikul palvust.
Oikumeeniline koostöö
Peapiiskop ütles, et teda rõõmustab Eesti kirikute oikumeeniline koostöö – muuhulgas ka Eesti õigeusu kirikute vahel. Ilmekas näide sellest oli vabariigi aastapäeva teenistuse protsessioon Kaarli kirikus, kus osalesid kõik Eesti kristlikud kirikud ja nende juhid. Luterlikul kirikul on spontaanne oikumeeniline sillaehitaja roll, tõdes Viilma. Märgiline on seegi, et luterlikul kiriku emeriitpeapiiskop Andres Põder valiti tagasi Eesti Kirikute Nõukogu presidendiks.
Igal aastal oleks vaja leeritada 1000 noort
Eraldi tähelepanu nõuab töö noortega, et kirikul oleks järelkasv, ütles Viilma. Praostkonna nõukogu liikmeks valitud Riivo Sinijärv tõi siinkohal välja mõtlemapanevad numbrid: Eestis on 150000 luterliku kiriku liiget, Tallinnas elab neist umbes kolmandik. Kui tahame, et kirik oleks saja aasta pärast alles, peaks 50 aasta jooksul peale kasvama uus põlvkond kiriku liikmeid. Selle saavutamiseks oleks igal aastal vaja leeritada 1000 noort, neist 500 neljas suuremas koguduses. Ühel leerikursusel peaks seega olema suuremates kirikutes vähemasti 60 noort, väiksemates 25. See on kõrge latt, mille poole tasub siiski püüelda.
Praostkonna kokkusaamisel kuulutati välja ka 2018. aasta tegu. Pikast nimekirjast õnnestumistest valiti tänavu välja Naissaare Maarja kabeli taaspühitsemine. Väikese Rootsi-Mihkli koguduse korraldamisel toimunud sündmus läks korda ja kujunes Eesti rannarootslaste pidupäevaks. Kabeli taaspühitsemist austasid oma osavõtuga ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja president Kersti Kaljulaid.
