Tegus inimene väldib korteriühistu juhtimist?

Korteriühistutel on tavaliselt kolm probleemi: juhib see, kes kõige vähem vastu vaidleb, sest tegusal inimesel on muudki tööd; keegi ei tea, kuhu ühistu raha kulub; võlglased ei maksa.

Pilt: Scanpix

Tegus inimene väldib korteriühistu juhtimist?

Meelis Kurgpõld, Keskerakonna liige

Korteriühistutel on tavaliselt kolm probleemi: juhib see, kes kõige vähem vastu vaidleb, sest tegusal inimesel on muudki tööd; keegi ei tea, kuhu ühistu raha kulub; võlglased ei maksa.

Kas teate, mis on Tallinna elu üks suuremaid paradokse? See, et peaaegu kõik elavad mingis ühistus. Nii kummaline kui see ka ei paista, kuid korteriühistute seadust on muudetud viisil, mis paneb isegi paarismajade elanikud ühistuid moodustama. Ridamajadest pole mõtet rääkidagi. Ja suurtes kortermajades kõik mured võimenduvad.

Tagajärjeks on see, et inimesed on vastakuti olukordadega, mis veel aasta tagasi üldse probleemsed ei paistnud. Oma pika linnaametniku kogemuse pealt võin öelda, et tegelikult on lahendused suuresti olemas ja juba tavaks saanud ühisprojekti "Hoovid korda" raames on need korduvalt läbi arutatud.

Tööd ei tee, aga raha tahab

Lühidalt võiks kokku võtta, et ühistutel on kolm probleemi. Esiteks: juhtima pannakse see, kes kõige vähem vastu vaidleb, tegusal inimesel on muudki tööd. Teiseks: raha kulub kuidagi nii ära, et ühistu liikmetest keegi ei saa aru, kuhu ja miks see kulus. Kolmandaks: võlglased on, kuid nad ei maksa.

Lahendused vähemalt kahele esimesele probleemile on tegelikult olemas. Esimese probleemi puhul – varem või hiljem saab esimees aru, et ta tegelikult ei oska, ei taha ega viitsi. Ainus, mida oskab, tahab ja viitsib, on tasu küsimine ja vastuvõtmine. Kusjuures tegelikult ei tohiks seda maksta, vaid juhatuse ülesanded tuleks liikmete vahel ära jagada.

Sisulise töö jaoks palgatakse kehva esimehega ühistus haldur, kes heal juhul on kogenud. Kehval juhul ei ole ja siis on probleem kohe palju suurem.

Kui haldur eriti ei oska, siis teeb ta seda, milles end paremini tunneb. Arve esitatakse aga kõige eest, mis üldkoosolekul tööplaani pandi. Iga vähegi intelligentne inimene oskab põhjendada, et tegelikult on tööd tehtud küll, lihtsalt valmis veel ei ole.

Sisuliseks lahenduseks oleks see, et enne üldkoosolekut kaardistatakse võimalikud esimehekandidaadid. Lõppude lõpuks saab ju kirja panna, mida peaks oskama või tegema. Kas vaja on korrastada haljastust, teha remonti, suhelda linnaga, saada võlglased maksma, teha parkimine korda vms? Ühelgi ühistul ei ole naljalt seda muret, et kõik laguneb korraga. Järelikult oleks vaja õigel ajal õiget esimeest ning varem või hiljem hakatakse taipama sedagi, et hea esimees võib olla hoopis naine.

Head haldurid on kallimad

Meeles tuleks pidada ka seda, et kinnisvarahooldajat või -haldurit ei tohi kunagi valida vaid selle järgi, kui palju nad raha küsivad. Head, litsentseeritud, kõrgema kategooriaga haldurid ongi kallimad. Pikas vaates tulevad nad alati odavamad, sest jamasid ja tegemata töid ei ole.

Esimesest probleemist võib siiski välja kasvada teine probleem. Ühistu esimehe ja liikmete vahelised vaidlused tekivad enamjaolt seoses ühistu raha kasutamisega. Kõikvõimalikud kulud, maksed ja arveldused, lisaks tekkepõhine eelarve ja kassapõhine kontoväljavõte ajavad elanikel pildi sassi, kui rahast räägitakse vaid korra aastas üldkoosolekul.

Siin oleks lahenduseks läbipaistvam tegevus. Korteriühistu tegevus ja finantsaruandlus peaks olema rohkem avalikustatud ja vabalt kättesaadav igale ühistuliikmele. Kuna tegemist on elanike rahaga, siis on neil õigus teada, mis sellega toimub.

Me ju ei anna oma isiklikku rahakotti kellelegi tühjendamiseks, lugedes lihtsalt sõnad peale, et ütle siis aasta pärast, mis rahast sai. Kusjuures ise paneksime iga kuu juurde just nii palju, kui küsitakse.

Kolmas probleem ei ole päris täpselt linna pädevuses lahendada. Ühistud vajavad suuremaid õiguseid vaidlustes võlglastega, korterite omavoliliste ümberehitajatega või muul moel ühisvara väärkasutajatega. See eeldaks juba seaduse täpsustamist, et ühisvara ikka varana õnnestuks säilitada.

Kokkuvõtteks. Lahendused on tõesti olemas. Olemas on ka inimesed, kes neid lahendusi teavad. Me kõik peaksime panustama, et lahenduse leidjad oleksid võtta nii paarismajas, ridaelamus, kortermajas kui ka Tallinna volikogus. Keegi peab silma peal hoidma, et probleemid üle pea ei kasvaks.

Laadimine...Laadimine...