Tervisekaitsjate kustutamine arstide seast lasi koroonal Eestis levida

"Raviarstid teevad oma tööd hästi, aga nende koorem võinuks olla üüratult väiksem, kui panustatud oleks enam iseseisvale tervisekaitseteenistusele," kirjutab arvamusloos meditsiinidoktor Jaak Uibu.

Pilt: Scanpix

Tervisekaitsjate kustutamine arstide seast lasi koroonal Eestis levida (1)

Jaak Uibu, meditsiinidoktor

"Raviarstid teevad oma tööd hästi, aga nende koorem võinuks olla üüratult väiksem, kui panustatud oleks enam iseseisvale tervisekaitseteenistusele," kirjutab arvamusloos meditsiinidoktor Jaak Uibu.

Kes 1990ndatel ei tegelenud ellujäämise või oma äri käivitamisega, võis kätte võtta mõne valdkonna korrastamise. Mina näiteks soovisin parendada arstiteadust ja tervishoidu. Jagasin kogu tervishoiu  kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks. Soostusin sellega,  et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ka ravimeditsiini.  Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks nõustusid eri komisjonid, sotsiaalministeerium ja riigikogu eelkirjeldatud  mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et riigikogu võttis kasutusele termini "rahvatervis", mida soovitas mulle professor Mauri Isokoski Soome kansanterveys eeskujul. See on lühike ja sisukas termin.

Minister murdis tervise kaela

Paraku pidas see mõtteviis vastu 5-6 aastat, kuni sotsiaalminister Eiki Nestor murdis  terminil "rahvatervis"  kaela. Nimelt kõrvaldas ta tervisekaitsearstid arstlike erialade nimekirjast. Ma ei eelda tema pahatahtlikkust, aga mittemeedikuna ta ei tajunud oma teo tagajärgi. Ja nõuandjad ilmselt ka ei tajunud  ega tunnetanud tervisekaitse kui süsteemi vajalikkust. Siitpeale tuleb rääkida tervisekaitseteenistuse likvideerimisest Eestis.

Aastal 2000 alustati  Tartu Ülikoolis küll rahvatervishoiu magistriõppega ja esimestel aastatel oli seal tervisekaitse eriala, kuid see ei toimunud enam arstiõppe alusel.

Sotsiaalministeeriumi tookordset likvidaatorlust tuleks kvalifitseerida absoluutse asjatundmatuse või ametiseisundi kuritarvitamisena. Mõjukaid "rahvatervise" spetsialiste ei olnud  vabariigis juhtivatel kohtadel  ja ka aeg oli epideemiavaene. Tegutses küll mittenakkuslike haiguste epidemioloogia, kuid sellest oli vähe abi. Professionaalsetest epidemioloogidest loobumine kõrvaldas olulise tõkke tulevaste epideemiate teel.

Kui koroonaepideemiast rääkida, siis häda hõikas tulles, aga seda ei kuulatud ega kuuldud.  Sest nüüdseks oli Eestis hävitatud nakkushaiguste ennetuse ja tervisekaitse eest vastutav teenistus.

Õigemini, keegi ei pannudki tähele tema vaikset likvideerimist, sest olemasolevad spetsialistid hajutati ametite vahel. Täpselt sama loogikaga pihustati ametialane lohakus teiste paragrahvide vahel ja sõnaselget paragrahvi enam ei ole.

Üks järeleandmine toob kaasa teise – tervisekaitsearstide väljaarvamine arstlike erialade nimekirjast tõi kaasa, et neid ei valmistatud enam ette Tartu ülikoolis arstiõppe alusel.

Uued spetsialistid ei saanud enam ettevalmistust – teadmisi inimorganismist, mida eeldab epidemioloogilise protsessi mõistmine.

Spetsialist pole umbrohi põllul

Ei maksa arvata, et tugev epidemioloog kasvab isetekkeliselt nagu umbrohi põllul. Selleks, et saada mastimändi, peab olema mets. Ka väljaõppest ei piisa, vaid vaja on kogemust, mis kujuneb aastatepikkuses kutsetöös. Sellestki jääb veel väheseks, sest üksiku meediku-spetsialisti arvamus võidakse suruda ametnike poolt otsustusprotsessis  tahaplaanile. Vaja on arstiteadusele kui kunstile anda riiklikus hierarhias vastav positsioon.  Seda kõike on vaja kavandada täna, sest paraku uued epideemiad on reaalsus, mis meid ees võib oodata.
Võidakse vastu väita, et oli mis oli, aga me saame epideemiaga hakkama. Küsin vastu – hakkama saame, aga millise hinnaga? Raviarstid teevad oma tööd hästi, aga nende koorem võinuks üüratult väiksem olla, kui panustatud oleks enam iseseisvale tervisekaitseteenistusele. Kindlasti oleksid riigi majanduslikud kaotused oluliselt väiksemad, kui epideemiale oleks õigel ajal vastu astutud ja sellel piir pandud.

Terviseameti juhtivtöötajate võhikluse puhul tekib küsimus hoopis avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni võhiklikes otsustes, kust kõik alguse saab. Tippjuhtide valikukomisjoni koosseisu määrab vabariigi valitsus. Vaat kuhu välja jõudsime! Kokkuvõttes, tänane valitsus näeb vaeva võitluses koroonaepideemiaga paraku endiste valitsuskoosseisude fataalsete vigade tõttu, mis tulid nüüd ilmsiks kriisisituatsioonis. Kodanike ja juristide kohus on aidata valitsust uute vigade ennetuses.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...