Triinu-Liis Paabo: keskkonnakaitse, lihamaks ja 21. sajand ehk tsiviilühiskonna ajastu

Tallinna linna noortevolikogu esimees Triinu-Liis Paabo leiab, et selle sajandi suurimateks väljakutseks on kliimasoojenemise peatamine ning elanike harimine keskkonnateadlikuse valdkonnas. Paabo sõnul peavad süsinikdioksiidi maksustamine ning taastuvenergiale üleminek olema lähitulevikus elemenaarsed sammud, kaitsmaks meie biosfääri.

Pilt: Erakogu

Triinu-Liis Paabo: keskkonnakaitse, lihamaks ja 21. sajand ehk tsiviilühiskonna ajastu

Triinu-Liis Paabo Tallinna linna noortevolikogu esimees

Tallinna linna noortevolikogu esimees Triinu-Liis Paabo leiab, et selle sajandi suurimateks väljakutseks on kliimasoojenemise peatamine ning elanike harimine keskkonnateadlikuse valdkonnas. Paabo sõnul peavad süsinikdioksiidi maksustamine ning taastuvenergiale üleminek olema lähitulevikus elemenaarsed sammud, kaitsmaks meie biosfääri.

Leonardo DiCaprio avas enda eelmise aasta 22. aprilli Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamistseremoonia kõne viidates president Lincoln’i amitsioonile, mis oli tema ajal ilmselgelt seotud orjanduse kaotamisega Ameerika Ühendriikides. Lincoln rääkis Ühendriikide Kongressi ees oma aja suurimast murekohast - orjandusest. Kõik teadsid, et see peab lõppema, kuid kellegil ei olnud poliitilist julgust, et idee reaalselt ellu viia. Imetlusväärne on fakt, et tema sõnad sobituvad ideaalselt kirjeldama meie aja, 21. sajandi, suurimat kriisi, milleks on kliima soojenemine ning planeedi Maa hävitamine - väga suurel määral pealgalt majandusliku kasumi eesmärgil. 

 

Eesti on väike riik, kuid see ei tähenda, et me ei saaks korda saata suuri tegusid. Usun siiralt, et kui midagi väga tahta, teha pühendunult tööd ning mitte alla anda, on kõik võimalik. Praegu ei suuda ma leppida faktiga, et suuresti meie enda käitumisharjumuste ning teadmatuse tõttu ei ole meie planeet pikas perspektiivis jätkusuutlik ning et inimõigusi rikutakse rahvusvahelisel tasandil siiani (loe: ÜRO kinnitas 28. juuli 2010, et ligipääs puhtale joogiveele on inimõigus).

 

Mida ma ennasthävitavate käitumisharjumuste all silmas pean? Seda, et kasutame jätkuvalt planeedile kahjulikke fossiilkütused, mis saavad maakeral otsa järgmise saja aasta jooksul. Iga tunniga hävitatakse meie planeedil 4000 jalgpalliväljaku suuruse jagu vihmametsa. Kogu plastik, mis meid ümbritseb ja mida aina juurde toodetakse, ei lagune iialgi. Praeguste arvestuste järgi elab 2030. aastaks pool maakera elanikest puhta vee puuduses. Juba praegu sureb ligi kaheksa miljonit inimest aastas, sest neil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Samal ajal, mil maailmas leiavad aset eelnimetatud protsessid, katsetatakse Eestis sõnavabaduse piire ning vahetatakse pidevalt välja ministreid. Majanduslik edu on prioriteetsem, kui metsade ehk elukeskkonna ning puhta looduse säitlitamine - seda tunnistab meie riigi toetus projektide suhtes nagu Rail Baltic ning Tartu Tselluloositehase loomine. 

 

"Triinu, sa ei muuda üksinda midagi, seega miks sa rabeled?!"

 

"Rabelen", sest kui mina seda ei tee, kes siis veel? Alustada tuleb iseendast, muidu oleksin silmakirjalik nii enda kui teiste suhtes. Tänapäeval, mil kõiksugune informatsioon, alustades teadustöödest ja dokumentaalidest kuni inimeste elulugudeni välja on lihtsalt kättesaadav nii internetist kui ka raamatukogudes, peaks meie seas olema väga suur hulk inimesi, kes näevad ühiskonna probleeme ja soovivad reaalselt maailma paremaks muuta, kuid ei tea kuidas või kellega. Ühendame jõud! Meeskonnal on ellujäämis-šansid alati suuremad kui indiviidil, seega on aeg hakata üheskoos tegutsema! Räägime avalikult teemadest, mis on seni olnud tagaplaanil või lausa tabu, ehitame üles võrgustiku ning seisame tõeliste väärtuste eest - vaid niimoodi saavad teoks suured muudatused!

 

Tänasel päeval räägib ühiskond sõnapagulastest, peatselt aga peame hakkama rääkima kliimapagulastest.

 

Meie elukeskkonnale praeguseks hetkeks tehtud kahju ei ole enam võimalik taastada, kuid meie kujundada on keskkonnateadlikum ja -säästlikum tulevik. Taastuvenergia, alternatiivsed kütused, keskkonnale kahju tegevate sektorite kõrgem maksustamine vastavalt süsinikdioksiidi tootmisele ning julgen välja öelda ka radikaalse, kuid vajaliku - lihamaksu - need on näited ainuõigetest märksõnadest, tagamaks selle, et ka meie lapselapsed saavad elada planeedil, kus ei ole sõdu toidu, mageda vee ning puhta õhu pärast. 

 

Meie juhid, olgu nad valitsuses, avalikus sektoris või kodanikuühiskonnast, peavad tegema seda, mida head liidrid on alati teinud - meid juhtima, inspireerima ning julgustama - just nagu seda tegi president Lincoln oma eluajal.

 

Kõige rohkem nukrust valmistab tõsiasi, et kui me ei lõpeta tänasel päeval looduse hävitamist ega seisa planeedi reostamisele vastu - mis toimub suures osas pelgalt suurkorporatsioonide kasumi teenimisel soovi tõttu - ei ole tulevikus oluline, kas võitleme rassismi ja vaesuse vastu või toetame feminismi ning gay õigusi, või ükskõik milliseid võrdseid õigusi, sest kui me ei tööta tänasel päeval üheskoos keskkonnasäästmise nime, oleme me tulevikus kõik võrdselt väljasurnud. Seda me ju ei soovi?!

Laadimine...Laadimine...