UUED NÄOD VALITSUSES: IRLis käib sisevõitlus erakonna ellujäämiseks

Kolme ministri vahetus on Helir-Valdor Seederi jõuline samm enda kehtestamisel juhina, kirjutav Tallinna Linnavolikogu aseesimees Lauri Laats oma arvamusloos.

Pilt: Scanpix

UUED NÄOD VALITSUSES: IRLis käib sisevõitlus erakonna ellujäämiseks (1)

Lauri Laats

Kolme ministri vahetus on Helir-Valdor Seederi jõuline samm enda kehtestamisel juhina, kirjutav Tallinna Linnavolikogu aseesimees Lauri Laats oma arvamusloos.

Pärast erakonna esimehe vahetust IRL-is alanud sisevõitlus, mille käivitas erakonna pingutus poliitmaastikul püsimajäämise nimel, andis esimese peegelduse valitsuse suunal. Kolme ministri vahetus on Seederi jõuline samm enda kehtestamisel juhina. Kahtlemata on poolehoidjate esiplaanile tõstmine ning neile suures poliitikas kaasarääkimise võimaldamine õige erakonna esimehe vaatevinklist, ent selle kasulikkust riigile tuleb veel tõestada.

Kaitseminister Margus Tsahkna asendamine kogenud diplomaadi Jüri Luigega on igati tervitatav otsus. Luik on aastaid esindanud Eestit olulistes diplomaatilistes ametites, ta tunneb mängureegleid, suudab lähteallikaist saadud informatsiooni põhjal analüüsida maailmapoliitikat ning tema pühendumuses pole kahtlust. Lisaks on tegemist sügavalt haritud, tasakaaluka ning sümpaatse inimesega. Sellise kaliibriga kaitseministrit pole isegi paljudel suurriikidel välja panna. Usun, et Luige ametisse määramisega kasvab Eesti autoriteet NATO-s ning võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida, samuti lisandub Eestile kui partnerile kaalukust nii lähi- kui ka kaugemate riikide silmis. Luigel on ka oluline kogemus Venemaaga suhtlemisel, mis võib osutuda äärmiselt oluliseks.

Vangerdus, mis tekitab kõhklusi

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi asendamine Siim-Valmar Kiisleriga tekitab juba kahtlusi. Pomerants on ministrina olnud küll järeleandlik metsaomanike lobile ning kutsunud sellega esile üldsuse negatiivse reaktsiooni, ent suured kogemused ministriametis tegid temast valitsuskabineti ühe autoriteetsema liikme. Pomerantsi valdkonnas pole dramaatilisi möödalaskmisi ning ministeeriumi poliitika lähtub eelkõige riigi huvidest ning kabinetis kokku lepitud strateegiatest.

Kiisleril pole eelnevast lühiajalisest soolost ministrina erilisi võite ette näidata. Pigem meenub takerdunud haldusreform, mille käivitamine kuidagi ei edenenud. Kas vahepealsed aastad on lisanud poliitilist küpsust ning meeskonnamängija oskusi, näitab lähitulevik.

Hoopis arusaamatu on aga tublit tööd teinud ning riigile parimaid arenguid otsinud rahandusminister Sven Sesteri väljavahetamine. Tavaliselt tõlgendatakse ministri suhtes algatatud umbusalduse läbikukkumist usaldusmandaadina. Umbusaldusest võitjana väljunud Sesterile andis aga ootamatult hoobi tema enda koduerakond. Maksusüsteemi uuendaja vahetatakse välja ettevõtluses küll teatud positsiooni saavutanud, ent poliitikas täitevvõimu kogemust mitte omava Toomas Tõniste vastu.

Riigi rahanduse kohal küsimärk

Kuulates Tõniste avaldusi käibemaksu tõstmise vajadusest, tekib mulje, et ta läheneb kõigile probleemidele kitsalt ettevõtja positsioonilt. Käibemaksu tõstmine riivaks oluliselt kõigi lõpptarbijate huve, kelleks on enamus rahvast. Tõniste plaani kohaselt täidaksid edaspidi riigikassat peamiselt palgatöötajad. Mida see sotsiaalses plaanis kaasa tooks, selle peale rahandusministri kandidaat ei vaevu mõtlema.

Rahandus on riigi vundament. Sesteri ajal tugevdati seda planeerides solidaarsemat maksude jaotumist. Tõniste plaan teha fiskaalpoliitikas 180-kraadiline pööre tooks kaasa valusad tagajärjed. Jääb vaid loota, et tegemist oli ebaõnnestunud katsega saata signaal oma toetajaskonnale, mitte kavatsus eelmise ministri alustatule vastanduda. Ka pole mõeldav, et üks kabineti liikmetest eiraks oma valdkonnas valitsuse seisukohti. Ent kõrgendatud tähelepanu tasuks uue rahandusministri sammude suhtes edaspidi ilmutada.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...